L, 10.12.2022

PILDID ⟩ Betti Alveri kirjandusauhinna õhtul andis laureaat kolmveerandtunnise etenduse

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Betti Alveri kirjandusauhinna õhtul andis laureaat kolmveerandtunnise etenduse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sanna Kartauga koos andis heliefektiderohke etenduse Vaim Sarv.
Sanna Kartauga koos andis heliefektiderohke etenduse Vaim Sarv. Foto: Margus Ansu

Tartu kirjandusmajas kuulutati Betti Alveri kirjandusauhinna tänavuseks laureaadiks Sanna Kartau, kelle luulekogu «Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga» kirjastas Tuum ja kes auhinnaõhtul andis kolmveerandtunnise etenduse.

Etenduse sõnu ja helisid rikastas füüsiline tegevus.
Etenduse sõnu ja helisid rikastas füüsiline tegevus. Foto: Margus Ansu

Koos Sanna Kartauga osales kirjandusmaja saalis kolmveerandtunnises etenduses kõlaefektide ja häälemoonduse aparaadiga Vaim Sarv. Poetess esitas tekste oma debüütkogust, aga ka ühe Betti Alveri luuletuse.

Betti Alveri kirjandusauhinna rahaga käib kaasas tunnistus, aga ka lilled.
Betti Alveri kirjandusauhinna rahaga käib kaasas tunnistus, aga ka lilled. Foto: Margus Ansu

Betti Alveri kirjandusauhind põhineb tema testamendis kirja pandud soovil, mille kohaselt auhinnatakse aasta jooksul, täpsemalt hingedepäevast hingedepäevani ilmunud eestikeelse luules või proosas kirjutatud tähelepanuväärseima esikteose autorit. Nüüd toimus see 27. korda.

Žüriisse kuulusid tänavu Aliis Aalmann (2021. aasta laureaat), Kai Aareleid, Mairi Laurik, Kaupo Meiel ja Joosep Vesselov, hindamisel oli 55 teost. Žürii valis debütantide seast seitse nominenti.

Tänavuse auhinna nominentide raamatud.
Tänavuse auhinna nominentide raamatud. Foto: Margus Ansu

Need olid Sanna Kartaule lisaks Gert Kiiler, kes on avaldanud romaani «Eranuhke ei armasta keegi» (Postimees), Juta Kivimäe, kes on avaldanud romaani «Suur tuba» (Varrak), Riste Lehari, kes on avaldanud proosakogu «Kafe» (Tuum), Janika Läänemets, kes on avaldanud luulekogu «Vihma ja kurbuse maja» (Kultuurileht), Reijo Roos, kes on avaldanud luulekogu «kured kotkad kajakad» (Näo Kirik) ning Joonas Veelmaa, kes on avaldanud luulekogu «Alaska» (Puänt).

«Selle aasta debüütide toel võib järeldada, et Eestis on uus kirjandus jätkuvalt heal tasemel,» kommenteeris žürii kõneisik Joosep Vesselov. «Ootuspäraselt kirjutab arvestatav osa noortest debütantidest luulet või lühiproosat, milles peegeldub peale autorite endi värskuse ja toore energia ka stiilitundlikkus ja hea vormitaju. Aga kirjandusmaastikule on järjepidevalt uusi nimesid toonud ka erinevad romaanivõistlused, mille toel on trükipinda leidnud nii mõnigi hilisem debütant, nende seas ka mitu põnevat krimikirjanikku.»

Debütantidest ja nominentidest kõneles Joosep Veselov.
Debütantidest ja nominentidest kõneles Joosep Veselov. Foto: Margus Ansu

Kirjandusauhinda annab välja Eesti kirjanike liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnatunnistusega kaasneb raha, tänavu 2000 eurot.

Märksõnad
Tagasi üles