Õpetaja streigib ka pesu pestes

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võnnu kooli 3. klassi poiss Martin Toming on streigipäevade kodutöö hoolsalt päevikusse ladunud.
Võnnu kooli 3. klassi poiss Martin Toming on streigipäevade kodutöö hoolsalt päevikusse ladunud. Foto: Margus Ansu

Võnnu keskkooli kaheksateistkümnest õpetajast on täna südapäevaks haridusministeeriumi ette miitingule oodata umbes pooli. Kolm õpetajat on Hispaanias, vähemalt üks võtab kodus käsile pesupesemise.

«Kas see kõik läheb kirja või?» näib eesti keele õpetaja Reet Saksing pisut ettevaatlikuks muutuvat, kui õppealajuhataja Erika Tiiman teda juba teist korda manitseb leheneegri kuuldes hoolega sõnu valima. «Ärge siis vähemalt seda kirjutage, et mul on nii vana pesumasin!»
«Tal on Riga,» täpsustab Tiiman.

«Nali naljaks, aga kui vaatasin viimast palgalipikut, mõtlesin jälle, kust järele anda. Kas osta pesumasin või maksta ära tudengist lapse ühikaüür ja läptopi remont,» arutleb Sak­sing.

Nalja ka ei saa

Teisipäeva keskpäev.

Õpetajate toa laual vaagnal on kuus glasuuriga kringlitükki, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naistepäevakingituse pära.

Naistepäev saabus kaks päeva varem, sest 8. märtsil on koolimajas ilmselt ainult kaks naist: õppealajuhataja Tiiman ning raamatukoguhoidja Tiiu Meerits.

Seda hoolimata direktor Tiit Viilbergi must valgel kinnitusest kooli kodulehel, et 7., 8. ja 9. märtsil on koolimaja uksed suletud. Õpilaste buss ei sõida ja direktor palub lapsi mitte kooli saata. Sõnum seisab ka e-koolis ning klammerdati algklassijütsidele päevikusse.

«Peame olema valmis, kui keegi ikkagi saadab,» märgib õppealajuhataja. «Võib minna nagu külmapühadega. Muist lapsi tuleb esimesel päeval kohale uudishimust või ka sellepärast, et ei osata seisukohta võtta. Kui nähakse, et nalja ka ei saa, ei tule teisel päeval enam kedagi.»

Klassiõpetaja Riina Võikari matemaatikatunnis on teisipäeval vaid kuus 3. klassi poissi ja üks tüdruk. Kuus tüdrukut on haiged, ainus puuduv poiss Madis Suits aga Luunjas maakondlikul jutukirjutamisvõistlusel.

«Kell üheksa ärkame üles ja kohe laua taha kirjutama!» vastab üks seitsmest tunnis olijast, Marius Kõivik, pärimisele, mida kolme ärajääva koolipäevaga peale hakata. «Õpetaja ütles.»

Õpetaja viskas küll enda meelest villast, aga kolmapäev, neljapäev ja reede on laste päevikuis tõesti rida-realt iseseisvaid ülesandeid täis kirjutatud. Tööõpetuse tunniks tuleb meisterdada kratt, kuigi keegi lastest ei tea veel seletada, mis loom see on.

«Mingi koletis,» arvab Martin Toming, kes on kirjutanud päevikus suurelt ja selgelt iga streigipäeva lõppu: kooli ei toimu.

Võnnu keskkoolis pole haridusminister Jaak Aaviksoo juurde miitingule minekuks valmis pandud ainsatki ametiühingulippu ega transparenti. Ainsana tunnistab tagasihoidlikku kihutustööd tänase rahvakoosoleku õnnestumiseks matemaatikaõpetaja Taimi Tamm-Vask.

Kodus rohkem tolku

«Mina olen küll teistele öelnud, et tulge. Ise kavatsen minna,» räägib Tamm-Vask.

«Mina pean minema emaga arstile,» kahetseb kehalise kasvatuse õpetaja Triinu Kask.

«Võib-olla lähen, kindel pole,» ütleb algklasside õpetaja Mai Tammoja.

«Minust on siin kodus palju rohkem kasu,» arvab Riina Võikar.

Streigipäeva eelõhtul ei saa enamik Võnnu õpetajaid vara koju. Kell kolm algab Tiigrihüppe koolitus, mis kestab ilmselt ehani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles