PÖFFI FILM ⟩ Ekraanil käib märul, mis tuleb tuttav ette

Halastamatu võitlus. Foto: Kaader filmist

Hingematvalt kaunid loodusvaated. Soojad säravad toonid. Voogavate klaverihelide saatel laialt naeratav tüdrukutirts ja isa, kes tütre soovil kahe suvalise mutuka säästmiseks päästeoperatsiooni ette võtab. Sellist sissejuhatust nähes aimab iga filmisõber, et kohe-kohe läheb halvasti, võib-olla isegi, et jälestusttekitavalt halvasti ning isal tuleb üks palju olulisem päästmine ette võtta. Lähebki ja tulebki.

Ometi on ka selle halvastimineku juures teatav ilu. Kujutage ette mägedest raamitud järve, mille peegelsiledal veel liuglevad paadid järve keskel asuval pagoodil keelpilli sõrmitseva muusiku poole. Virtuoosset pillimängu nautivad kuulajad ei tea, aga vaataja teab, et neid sulneid helisid esitav muusik on tähtsa mehe poeg ja jälk värdjas.

Jälk värdjas ei tea, aga vaataja teab, et filmi alguses rekka rooli keeranud isal on militaarne taust. See tähendab, et sada meetrit salaja vee all kontserdipaigani ujuda, delfiinina veest välja hüpates ihukaitsjaid ootamatult tabada ja paadiga põgenema hakanud tähtsa mehe poeg kroolides kinni püüda on meie kangelasele paras soojenduseks.