L, 10.12.2022

Mihkel Mutt tegi eeleelviimase raamatu jaoks inventuuri

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Mihkel Mutt tegi eeleelviimase raamatu jaoks inventuuri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mihkel Mutt (vasakul) esitles Tasku Rahva Raamatus oma artiklikogumikku, vestluskaaslaseks Mihkel Kunnus.
Mihkel Mutt (vasakul) esitles Tasku Rahva Raamatus oma artiklikogumikku, vestluskaaslaseks Mihkel Kunnus. Foto: Sille Annuk

Mihkel Mutt andis mõ­ne nädala eest suhtlusmeedias teada, et valminud on tema kahe artiklikogumiku «Õhtumaa Eesti» järg. «Kuna eestlased on endiselt lugejarahvas, kes armastab üle kõige vaimuvalgust, siis otsustasin tiraažiga riskeerida: kauplustesse paisatakse kogunisti 99 eksemplari! Näis, kas saan kaubast lahti ...» lisas ta. Eneseirooniline ja enamasti muidu muhe oli ta ka esitlusel Tasku Rahva Raamatus.

Kõigepealt rääkis Mihkel Mutt raamatu ilmumise vajadusest. Selleks on kirjutamisharjumus. Ühtlasi oli tal tarvis teha inventuuri.

Asjade seis praegu

Inventuuri tegemist filosoofilis-antropoloogilises mõistes nimetas ta inimelu üheks kõige tähtsamaks asjaks. «Mitte ainult see pole oluline, kust me tuleme ja kuhu läheme, kõige tähtsam on ikka see, kus me praegu oleme, ja selleks on vaja teha inventuuri, saada teada, mis on praegu asjade seis,» ütles ta.

Seekordse inventuuri alla võttis ta oma arvamuslood. «Ma olen liiga hoogu läinud viimasel ajal, kuue aasta jooksul olen kirjutanud kaugelt üle 200 arvamusloo,» lisas ta. «Lugesin need nüüd läbi ja mõtlesin, kas seal on ka midagi, mis võiks praegu inimesi kõnetada. Leidsin selliseid üle 30 ja kogusin need kokku.»

Arvamuslood on kõigepealt läinud lugejate ette põhiliselt Postimehes. Kogumiku teises osas on pikemad artiklid, mis ilmunud viimastel aastatel ajakirjades.

Ma tunnen suurepäraselt, kes on minu põlvkond olnud ja kuidas see koos minuga vananeb, ütles Mihkel Mutt.

Mihkel Kunnuse (40) juhitud raamatuesitlusel rääkis Mihkel Mutt (69) ka käsilolevatest töödest. Üks neist on raamat Mati Undist. «Biograafiad on minu suur armastus,» ütles vanem kirjanike liidu liige. «Mind huvitab see, kuidas inimesed tunnetavad oma aega.»

Kui Mutt kirjutas Facebookis «Õhtumaa Eesti» eelolevast esitlusest, mainis ta sedagi, et see jääb tema eeleelviimaseks raamatuks. «Lilli ja pärgi mitte tuua,» lisas ta. «Veel tuleb kaks raamatut: üks Mati Undi elust ja teine on mu mälestuste viimane köide.»

Juba varakevadel Tartu Postimehes ilmunud intervjuus rääkis ta, et käsil on Mati Undist kirjutamine. «Kõik muud tööd on praegu kõrvale jäetud,» lisas ta. «Sellest ei tule nii-öelda elulooraamat ega mitte ka kultuurilooline traktaat, vaid midagi vahepealset, kus on kõik koos, kaasa arvatud mu isiklikud uiud.»

Mihkel Muti viimaseks raamatuks jääb kavakohaselt mälestuste seitsmes köide. Aastal 2009 ilmunud esimeses ja teises köites keskendub ta oma suguvõsale ja lapsepõlvele, aastal 2010 tükist tulnud kolmas köide kujutab kooliaega ja neljas ülikooliaastaid. Viies ja kuues köide, mis tulid trükist aastal 2011, käsitlevad 1970. aastate lõppu ja 1980. aastaid.

Miks ikkagi viimased

Aga miks ikkagi peaks praegu 69-aastane kirjanik järgmisel paaril aastal oma raamatute ilmumisele joone alla tõmbama? «Ma ei näe mõtet,» ütles Mihkel Mutt. «Loomulikult võiksin veel kirjutada, suutlikkust on küll, kirjanik võib kirjutada ükskõik kui kaua, masin on soojas, aga kaua sa ikka metsa hõikad, kui toimub lageraie.»

Kirjandus on Muti sõnul suurel määral põlvkondlik asi. «Ma tunnen suurepäraselt, kes on minu põlvkond olnud ja kuidas see koos minuga vananeb. Ma saan väga hästi aru, kuidas uus põlvkond leiab hoopis vähem kontakti minuga,» lisas ta. «See on maailma asjade normaalne kulgemine.»

«Õhtumaa Eesti» kolmanda raamatu Tallinna-esitlus on 24. novembril kell 17.30 Mati Undi muuseumis Kadriorus, Mihkel Muti vestluspartneriks on Maarja Vaino.

Kolmas sama pealkirjaga

Mihkel Mutt, «Õhtumaa Eesti» III osa.
Mihkel Mutt, «Õhtumaa Eesti» III osa. Foto: Raimu Hanson
  • Mihkel Muti artiklikogumikke «Õhtumaa Eesti» on ilmunud kolm.
  • Aastal 2014 trükist tulnud raamatu alapealkiri on «Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid 2004–2010».
  • Aastal 2017 ilmus kogumik alapealkirjaga «Sotsiaalpoliitilist esseistikat».
  • Äsja ilmavalgust näinud teose alapealkiri on «Sotsiaalkultuurilist esseistikat».
  • «Õhtumaa Eesti» esimese raamatu eest sai autor Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.
Märksõnad
Tagasi üles