Erkki Bahovski: poliitiliste vodevillide maa

Erkki Bahovski Foto: Mihkel Maripuu

Peaaegu kõnekäänuks kipub tänapäeva Eestis kujunema arusaam, et kui tahta mingit väärt ideed vussi keerata, tuleb lasta sellega tegelema poliitikud. Nii munitsipaalsel kui ka riigi tasemel kujuneb mingisugusest ettepanekust, visioonist, seaduseelnõust jne poliitiline vodevill, mida võiks parem esitada mingi rahvateater mõnel jaaniõhtul.

Võtke näiteks Tallinna linnaruum ja liiklus. On ju igati tervitatav mõte, et Tallinna linnaruum peaks olema võrdne ja hea kõikidele liiklejatüüpidele, olgu nendeks jalakäijad, jalgratturid või autojuhid. Või ka tõuksid või pakirobotid. Sõnaga, et kõik tunneksid end Tallinna linnaruumis hästi.

Selle asemel me näeme vastastikuseid süüdistusi autojuhtide ja jalgratturite vahel (muide, oma pardakaamera jäädvustatud otsasõitu jalgratturile), kehva lumekoristust, halvasti planeeritud jalgrattateid (punase värvi sulamist neil ja talvel nende lume alla mattumist). Või ka muudetud liiklust Kalamajas. Kõnniteede puudumist Nõmmel. Tallinna linnavõimud justkui poleks kuulnudki sellest, missuguseid võimalusi pakub tänapäeva kompaktse linnaruumi idee.