L, 10.12.2022

Kaheksanda klassi õpilane lõi Tartu kesklinna kooli Pompei stiilis maalingu

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Kaheksanda klassi õpilane lõi Tartu kesklinna kooli Pompei stiilis maalingu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üks põhjus, miks Mirjam Märtin kesklinna kooli ajalooklassi seinal nii suure töö ette võttis, oli soov jätta maha märk, mis püsiks koolis ka pärast seda, kui tema on selle lõpetanud.
Üks põhjus, miks Mirjam Märtin kesklinna kooli ajalooklassi seinal nii suure töö ette võttis, oli soov jätta maha märk, mis püsiks koolis ka pärast seda, kui tema on selle lõpetanud. Foto: Margus Ansu

Tartu kesklinna kooli ajalooklassis on Pompei stiilis maaling, keskel nümf Flora lilledega. Pilt matkib Vesuuvi lähedal asunud antiikse linnakese Stabiae üht kõige kuulsamat freskot, mis asus Arianna villas koos paljude teiste freskodega, mida nüüd üle maailma tuntakse.

Inimkond ei teadnud neist piltidest pikki sajandeid aga mitte kui midagi. Nii Pompei kui ka Stabiae mattusid 79. aastal Vesuuvi vulkaanipurske ajal tuha alla ja püsisid konserveerituna peidus tuhat seitsesada aastat, kuni alustati väljakaevamisi.

Ideeotsingud

Kesklinna kooli 8.b klassi õpilane Mirjam Märtin (14) teab seda lugu hästi, kuna ajalooteemalised dokumentaalfilmid on ta lemmikud. Kui Mirjam eelmisel kevadel oma loovtööle ideed otsima asus, kaevus ta samuti otsekui Vesuuvi tuhakihtide alla. Et ta on aktiivne tegutseja – kuulub õpilaskogusse, osaleb rahvusvahelistes projektides, panustab kooliellu, kus aga vähegi saab –, siis kaalus ta loovtööna ka ürituse korraldamist.

Lõpuks otsustas seinamaali kasuks, kuna ajalooklassi betoonsein, kohati krobeline ja auguline, lausa karjus millegi elava järele.

Mirjam Märtin oli Tartu ülikooli kunstimuuseumis tähele pannud Pompei stiilis interjööri, ja sealt see idee arenema hakkas. Kunstimuuseumist leidis ta värviidee – sein pidi saama sinine. Aga mis edasi?

Flora originaalis (fresko).
Flora originaalis (fresko). Foto: Repro

Ta asus internetis tuhnima ja ajastut uurima. Pidas nõu kunstiõpetaja Rille Jüriadoga. Tahtis maalil kujutada madu, aga loobus, kui kuulis, et ajalooõpetaja kardab madusid. «Siis ma valisin mao asemele naise,» meenutas Mirjam Märtin. «Flora, keda ka kevadejumalannaks kutsutakse.»

Kuna Florat kujutava antiikse fresko kohta on teada, et see on ainult 38 x 22 sentimeetri suurune, ja mitte midagi muud peale jumalanna seal näha ei olegi, siis ülejäänud detailid oma maalile otsis Mirjam teistelt antiiksetelt piltidelt. Sai kavandi valmis, läks direktor Kersti Vilsoni juurde ja küsis, kas tohib.

Direktor suhtus õpilase ideesse väga avatult ning vastas, et ikka tohib. Pealegi oli Mirjami kohta teada ta kunstikooli taust ning see, kuidas ta nopib auhindu joonistamisvõistlustelt ja kunstiolümpiaadidelt. Keegi ei kahelnud, et tüdruk hakkama saab.

Algul tahtis Mirjam Märtin maalil kujutada madu, aga loobus sellest, kui kuulis, et ajalooõpetaja kardab madusid lapsepõlvest saadik.

Ega seinamaali tegemiseks eriti palju muid variante olnud kui suvi. Vaid suvel on ajalooklass tühi ning värskest värvist tõusev lõhn ei häiri kedagi.

18 suvepäeva

Sinise värvi sai Mirjam Märtin ehitusmaterjalide poest, kõik ülejäänu maalis akrüülvärvidega. Sammaste tegemisel kasutas teipi, õpetaja Rille Jüriado tuli appi. Ülejäänud detailid joonistas pliiatsiga ette ning maalis pintsliga üle.

Kokku kulus 87 tundi ja kui päevad kokku liita, siis 18 suvepäeva.

Mirjam Märtin markeerib pintsliga oma signatuuuri jäädvustamist, mis tegelikult on seal valmis juba suvest saadik.
Mirjam Märtin markeerib pintsliga oma signatuuuri jäädvustamist, mis tegelikult on seal valmis juba suvest saadik. Foto: Margus Ansu

Ajalooõpetaja Andra Kalda, kes seal klassis hommikust õhtuni ajalugu õpetab, ütles, et rõõm on suur. Pealegi on just õpetajalaua poolt see maaling kõige paremini vaadeldav.

Ka Mirjam Märtin ise vaatab tundi minnes oma tööd heal meelel. Vahel tekib küll kahtlus, kas ta oleks pidanud mõne detaili tugevamalt maalima, aga siis rahuneb maha – las jääda nii, nagu on.

Kunstiõpetaja Rille Jüriado tõi esile Mirjami fantaasiat ja iseseisvust. Seda, et tüdruk on enda vastu nõudlik ja detailides täpne. «On äärmiselt tähelepanuväärne, et üks õpilane sel määral kooliellu panustab,» sõnas ta.

Mirjam Märtin maalib ka akvarellitehnikas imelisi jõulukaarte. Siin üks neist, taamal Tartu lumine linnapanoraam.
Mirjam Märtin maalib ka akvarellitehnikas imelisi jõulukaarte. Siin üks neist, taamal Tartu lumine linnapanoraam. Foto: Aime Jõgi
Märksõnad
Tagasi üles