30. oktoobri õhtul süttis Tartu külje all Raadi piirkonnas Pärna allee alajaam. Uurimisel selgus, et tulekahju sai alguse madalpinge jaotlast ning ilmselt ühest konkreetsest maakaabli kontaktühendusest.
Alajaama põleng Tartu külje all sai ilmselt alguse madalpinge jaotlast
«Kuna alajaam sai tulekahjus väga tugevalt kannatada, on täpset põhjust tagantjärele keeruline välja selgitada,» põhjendas Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas.
30. oktoobril kell 18.58 teavitas päästeamet, et Tartus Raadi piirkonnas põleb alajaam. Brigaad oli kohal kaheksa minutiga, see tähendab, et kell 19.06 lülitati alajaama toide välja.
Päästjad ei saanud aga kustutamist alustada enne, kui alajaam oli ülejäänud elektrivõrgust eraldatud ja ka maandatud, et tagada igakülge ohutus ja välistada elektrilöögi oht. Maandamine oli asja juures kõige keerulisem, sest seda ei saanud teha enam põleva alajaama juurest, vaid ümberkaudses võrgus.
Miks ei olnud alajaamas autonoomset tulekustutussüsteemi? Alajaamadesse autonoomse tulekustutussüsteemi rajamine on võrdlemisi keerukas ja kulukas tegevus. Sisuliselt on Eesti 25 000 alajaama ja nende katused ehitatud ümbertõstetavaks, et oleks võimalik hõlpsasti vahetada alajaama trafot ehk energiamuundurit.
«Kustutussüsteemi ehitamisel ei oleks seda võimalik katusega siduda ja ühtlasi puudub meie alajaamadel veeühendus. Kustutussüsteemi korral peaks alajaama paigaldama mingi lisamahuti kustutusainega, mille peaks ühendama kõigi erinevate kambrite ja ruumidega alajaama sees,» selgitas Armas.
Raadil juhtunud sündmusega sarnaseid olukordi juhtub aga piisavalt harva ja sellise keeruka süsteemi ehitamine ei ole otstarbekas, lisas ta.
Tulekahju tõttu jäi esialgu elektrita 1203 klienti. Ligi 900 kliendi elektriühendus õnnestus taastada ümberlülituste kaudu, osal ka generaatorite abil. Alajaama taastamistööd algasid kohe pärast kustutustööde lõppemist. Uus alajaam saadi ühendatud järgmise päeva õhtuks. Sellega taastus kogu elektriühendus põlengust mõjutatud piirkonnas.
Pärna allee alajaamas tehti viimati kontrollmõõtmisi 2020. aastal, hooldustöid 2022. aasta alguses.