R, 9.12.2022

Maria Mollok, Inna Sidoruk: vaimsete probleemide korral ära jää üksi

Maria Mollok, Inna Sidoruk
, kogemusnõustajad
Maria Mollok, Inna Sidoruk: vaimsete probleemide korral ära jää üksi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maria Mollok ja Inna Sidoruk.
Maria Mollok ja Inna Sidoruk. Foto: Erakogu

Riigikontrolli hiljutine aruanne on esile tõstnud olulise mure meie ühiskonnas, see on õdede, psühhiaatrite ja perearstide puudus. Tervishoiusüsteemis on personalipuudus ning lähitulevikus võib juhtuda, et tervishoiuteenused pole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Eriti suur puudus on praegu õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest.

Vaimse tervise valdkonnas on personalipuudus märgatavalt süvenemas, sest üle poole psühhiaatritest on pensioniealised või jõuavad pensioniikka lähiajal. Riik on astunud küll probleemi lahendamiseks samme, kuid tervishoiutöötajate koolitustellimuse hiljutise suurendamise tulemusi tuleb oodata veel aastaid.

2020. aasta detsembris oli Eestis 737 perearstinimistut, millest 48-l puudus püsiv perearst. 2022. aasta juuniks oli perearstita (ehk asendusarstiga) nimistute arv kasvanud veel kuue võrra. 13 nimistul on ajutine asendus kestnud viis aastat või kauem.

Tervise arengu instituudi andmetel töötas 2021. aastal Eestis 222 psühhiaatrit, sh oli laste ja noorukite psühhiaatreid 18. Seega oli Eestis 100 000 inimese kohta umbes 15 psühhiaatrit, mida on selgelt vähem kui Põhjamaades. Sealjuures psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta on tõusvas trendis. Näiteks aastal 2020 oli see näitaja 1583 ja aastal 2021 juba 1856,4, arvestus käib 100 000 elaniku kohta.

Tõusujoonel on ka ravi või ennetusega välditavate surmade arv. Aastal 2020 oli raviga välditavaid surmasid 2190 ja ennetatavaid surmasid 3169, aastal 2021 olid need arvud vastavalt 2418 ja 3217.

Vaimne tervis võib vajada turgutamist, kuid eriarstide järjekorrad on pikad ja valitseb süvaspetsialistide puudus. Inimesed ei saa õigel hetkel vajalikku abi. Uute spetsialistide koolitamine võtab aga aega. Üks võimalus saada kiirelt abi on pöörduda kogemusnõustaja poole.

Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ka ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod.

Kogemusnõustamine on süsteem, kus inimesed, kes jagavad sarnast probleemi, saavad kokku selleks, et saada ja jagada vastastikust abi ning toetust. Kogemusnõustaja on professionaal, kellel on läbi töötatud isiklik taastumise kogemus ja kogemusnõustaja väljaõpe. Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ka ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod.

Aastast 2016 on kaasatud kogemusnõustamise teenus nii sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuste kui ka töötukassa teenuste hulka tasustatud poolprofessionaalse teenusena, nagu seda varem on olnud tugiisikuteenus.

2017. aastal asutati Tallinnas asutati kogemusnõustajate koda, mille kaudu saab ka endale sobiva kogemusnõustajat leida.

Õnneks mitmed tervise- ja perearstikeskused, kliinikumid, haiglad ja hooldekodud ning eraettevõtted on sellest võimalusest juba teadlikud ning võimaldavad seda usaldusväärset, konfidentsiaalset ja privaatset lahendust kõikidele abivajajatele. Vaimsete probleemide korral ei tohi kindlasti jääda üksi.

Märksõnad
Tagasi üles