R, 9.12.2022

Tudengisatelliit ESTCube-2 stardib märtsis Maast 564 kilomeetri kõrgusele

Liina Ludvig
, ajakirjanik
Tudengisatelliit ESTCube-2 stardib märtsis Maast 564 kilomeetri kõrgusele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
ESTCube-2 on kolm korda suurem ja teadusmahukam oma eelkäijast, ESTCube-1-st.
ESTCube-2 on kolm korda suurem ja teadusmahukam oma eelkäijast, ESTCube-1-st. Foto: Eero Vabamägi

Kümme aastat tagasi esitlesid Tartu ülikooli Tartu observatooriumi noored teadlased ja insenerid Tallinna teletornis tudengisatelliiti ESTCube-1. Eile seisis sama seltskond samas kohas ning näitas avalikkusele juba teist, kolm korda suuremat ja teadusmahukamat satelliiti ESTCube-2.

«Mässamist oli palju, raha puudu, aga lõpuks said kõik suured takistused ületatud ning saime «rongipileti» kosmosesse kätte,» lausus ESTCube’i projektijuht Hans Teras.

Täna esitles ESTCube'i meeskond, eesotsas projektijuhi Hans Terasega (paremalt teine) Tallinna teletornis uut tudengisatelliiti, mis jõuab orbiidile tuleva aasta märtsis.
Täna esitles ESTCube'i meeskond, eesotsas projektijuhi Hans Terasega (paremalt teine) Tallinna teletornis uut tudengisatelliiti, mis jõuab orbiidile tuleva aasta märtsis. Foto: Eero Vabamägi

Süsteemid töötavad, tarkvara uueneb – ka siis, kui satelliit juba kosmoses on, ütles tarkvarainsener Laur Edvard Lindmaa omalt poolt.

Tuleb raketi külge haakida

Aastaid arendatud satelliit saadeti teletornist raketifirmasse Arianespace, kus alustatakse selle integreerimist kanderaketi Vega-C külge. Vega-C pardal stardib ESTCube-2 Maast 564 kilomeetri kõrgusele orbiidile järgmise aasta 9. märtsil Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaanas asuvalt kosmodroomilt. Satelliidiga ühes lähevad üles ka Eesti koolilaste lindistatud sõnumid, mida sai arendustöö käigus projekti kodulehele üles laadida.

Kui ESTCube-1 oli pigem näide sellest, et Eestis üldse midagi sellist ehitada suudetakse, siis teise satelliidi ehitamise eesmärk pidi juba sisukam olema.

Orbiidilt hakkab ESTCube-2 saatma infot oma tegemistest ja mõõtmisest. Kaheaastase missiooni põhieesmärk on katsetada plasmapiduri tehnoloogiat, mis võimaldab missiooni lõpus satelliidi koju tagasi tuua ja seeläbi orbiidilt palju kiiremini eemaldada, jättes maha vähem kosmoseprahti. Kui eksperiment õnnestub, on lootust, sama tehnikat ja materjale hakatakse kosmoses kasutama ka edaspidi.

Samuti on satelliidi küljes kaks hea lahutusvõimega maavaatluskaamerat, et uurida Maa maastikku ja selle muutumist.

ESTCube-2 starti rahastab Euroopa Komisjon, selle täpne maksumus avalik ei ole. «See on pihtalt Euroopa Komisjoni, NASA ja Arienspace’i rida. Isegi meie ei tea seda summat ega tahagi sinna oma nina pista,» nentis Teras.

ESTCube-3 tuleb

ESTCube’i teadlaste suurem eesmärk on ehitada satelliit, mis tiirleks ümber Kuu – ESTCube-3. Reaalset inseneritööd selle kallal veel tehtud pole. Teaduslikud eeluuringud selle kohta, kas ja kuidas on võimalik, mida ja kuidas teeks, aga käivad.

Eesti kosmosekeskuse ja Tartu observatooriumi juht Antti Tamm usub küll, et töö jätkub. «Mul on praegu kohe natuke kurb olla, et selle asjaga valmis saime. Kindlasti on see alles algus,» sõnas ta.

Missioon Kuu ümber tähendaks hulga suuremat hüpet ja kallimat projekti, mille puhul ilmselt ainult tudengitega hakkama ei saaks, arvas Teras. Aga nii kaua kui huvi ja inimesi leidub, on see vaid aja küsimus.

ESTCube on tudengite teadusprojekt, mis saatis 2013. aastal kosmosesse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1. Missioon kestis pea kaks aastat ning lisaks kogutud teadusandmetele panustas Eesti kosmosesektori arengusse – alguse said mitmed järelprojektid ja teaduskarjäärid. ESTCube-2 arendustöö on jätkuvalt suuresti olnud tudengite vastutada, nõu annavad nii Tartu ülikooli kui mitme teadusmahuka erafirma töötajad ja teadlased.

ESTCube-2

Satelliidi mõõtmed on 10 x 10 x 30 sentimeetrit, see kaalub kuni viis kilo.

See saadetakse maast 564 kilomeetri kõrgusel asuvale orbiidile.

Satelliidi kiirus orbiidil on seitse kilomeetrit sekundis. Päevas teeb see Maale peale 15 tiiru.

Satelliit stardib kosmosesse Prantsuse Guajaana kosmosekeskusest Vega-C raketil.

Missiooni pikkus on kaks aastat.

Allikas: ESTCube

Märksõnad
Tagasi üles