Marko Kaasik: riigimets luuraja käe all

Marko Kaasik Foto: Sille Annuk

Küsitluste põhjal tajub veenev enamik Eesti rahvast riigimetsa raiet probleemina, aga RMK püüab avalikkust igati kõrvale tõrjuda riigimetsa kasutamist määravatest otsustest.

Novembris asus riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektorina tööle Mikk Marran, kelle kogu senine karjäär möödus kaitseministeeriumi süsteemis, viimati 2016–2022 välisluureameti peadirektorina. Tal ei ole ka mingit hariduslikku tausta metsanduse ega keskkonnamajanduse valdkonnas. Sellise valiku üle on meedias juba korduvalt avaldatud imestust ja vastumeelsust.

Meelis Oidsalu kirjutas kohe peale Marrani ootamatu ametivahetuse avalikustamist selle arvatavatest tagamaadest: muretust suhtumisest julgeolekuohtudesse, liigsest ambitsioonikusest ja ülbest käitumisest kõrgemal seisvate organitega. Need selgitused aga ei vasta küsimusele, miks maandus eelmisel ametikohal ebapädevaks osutunud ametnik keskkonnaministeeriumi haldusalasse, RMK juhi kohale. Kas oli tegemist juba kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2011–2016 ühe allasutuse juhiks langenud Marrani veelkordse degradeerimisega valitsuse silmis vähem tähtsa asutuse etteotsa, mille juhtimisel need tööstiili vead nagu korda ei läheks? Või leiti tema juures ka midagi unikaalset, mis on uues ametis oluline?