L, 10.12.2022

Üürikodu otsivad põgenikud kuulevad palju äraütlemist

Ireene Kilusk
, Tartu ülikooli ajakirjandustudeng
Üürikodu otsivad põgenikud kuulevad palju äraütlemist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Mälestus kodust, rahust ja õnnest – nüüd Tartus suure vaevaga leitud üürikorteris elav sõjapõgenik Christina Adam on sel pildil koos oma väikese tütrega veel rahulikus kodulinnas Harkivis.
Mälestus kodust, rahust ja õnnest – nüüd Tartus suure vaevaga leitud üürikorteris elav sõjapõgenik Christina Adam on sel pildil koos oma väikese tütrega veel rahulikus kodulinnas Harkivis. Foto: Erakogu

Tartus ja selle ümbruses elavad paljud Ukraina sõjapõgenikud otsivad tulutult elukohta, sest riik pakub vaid lühiajalist majutust ning kinnisvaraomanikud eelistavad üürida eestlastele.

Ukrainlanna Christina Adam tuli märtsis Eestisse ja elas kaks kuud hotellis, sest lootis, et saab paari nädala möödudes koju naasta. Nüüdseks on ta leidnud Tartus korteri, kus elab oma kolmeaastase tütre ja hotellis kohatud naisega. Tartusse kolis ta seetõttu, et see meenutas talle kodulinna Harkivit.

Kuid korteriotsing oli Adamile tõeline peavalu. «Mul oli keeruline vestlus sotsiaaltöötajaga, kes ütles, et mul ei ole võimalik saada rahalist toetust ega abi korteriotsinguil,» rääkis Adam. «Mul oli tunne, et ta lihtsalt ei tahtnud mind aidata, teine sotsiaaltöötaja oli palju abivalmim.»

Palju probleeme

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kriisikommunikatsiooni spetsialisti Liina-Jaanika Seisleri sõnul peavad põgenikud, kes on otsustanud jääda Eestisse, leidma püsiva elukoha üüriturult, kuid riik lihtsustab neil selle tegemist ühekordse toetusega kuni 1200 eurot pere kohta. Sellega saab katta esimese üürimakse, tagatisraha ja maakleritasu. Edasiste maksete tegemiseks on sõjapõgenikul vaja leida töökoht.

Elektroonikakõrgkooli lõpetanud ning psühholoogiat ja avalikku haldust tudeerinud Adamile on siin pakutud vaid selliseid ameteid, mida ta lapsevanemana vastu võtta ei saa, näiteks tuleks töötada öises vahetuses. Nii pole tal senimaani tööd ega teenistust, kuid korteri ja toidu jaoks vajab ta raha.

«Küsisin esimeselt sotsiaaltöötajalt, kas saaksin vähemalt lapsele tasuta süüa,» sõnas Adam. «Aga sain eitava vastuse ja soovituse endale töökoht otsida. See oli nii kole olukord, et hakkasin nutma. Lõpuks ta siiski aitas mind ja sain veel kuu aega toiduga abi.»

Kuigi väikese lapsega Adamil oli keeruline korterit leida, siis kõige raskem on tema teada elukohta leida Ukraina peredel, kellel on mitu last või koduloom. «Paljud eestlased ei taha ukrainlasi üürile võtta,» märkis ta. «Mul oli selline olukord, et läksin kohale ja nad ütlesid telefonis, et tegelikult oleme juba korteri välja üürinud.»

Põhjusi seinast seina

Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuhi ja juhatuse liikme Elari Tamme sõnul ütlevad kinnisvaraomanikud sõjapõgenikele ära valdavalt seetõttu, et tunnevad ebakindlust üüri maksmise suhtes. Samuti märkis ta, et ukrainlastega on keeruline sõlmida pikaajalist lepingut, sest pole teada, kui kauaks nad Eestisse jäävad.

«Linnas on alati legende ja hirme,» ütles Tamm. «Aga maaklerite töö on omanike hirme ja eelarvamusi vähendada.» Ta lisas, et ukrainlastele üürides on risk olemas, kuid omanikel on võimalus maakleriga läbi mõelda, kuidas kindlustusega riske maandada.

Läksin kohale ja nad ütlesid telefonis, et tegelikult oleme korteri juba välja üürinud, rääkis sõjapõgenik Christina Adam koduotsingust.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Tartu juhatuse liikme Kristi Tobrelutsu sõnul on üks umbusu põhjus seegi, et ukrainlaste taustakontrolli võimalused on piiratud. See võib samuti kallutada kinnisvara omanikku eestlasest üürniku poole.

Kriisikommunikatsiooni spetsialisti Seisleri sõnul ei jää ükski sõjapõgenik peavarjuta. Riik majutab neid asutustes, millega SKA on lepingu sõlminud. Paraku on see lühiajaline lahendus, et põgenik saaks erinevaid võimalusi kaaluda ning tulevikuplaane teha.

Olenevalt inimese võimalustest ja valmisolekust võimaldab riik tasuta majutust keskmiselt poolteist kuud. Seisleri sõnul on põgenikke, kes leiavad oma elamise kiiremini, aga ka neid, kes vajavad kohanemiseks rohkem aega.

Üürikodusid napib kõigil

SKA andmetel oli eile, 7. novembril Tartu oma elukohana registreerinud 2179 Ukraina põgenikku, 48 inimest koos 11 lapsega on Dorpati ja Sofia hotellis lühiajalisel majutusel. «Need inimesed võivad, aga ei pruugi olla oma elukohana olla registreerinud Tartu linna,» selgitas Seisler. «Lühiajalisel majutusel on enamasti need sõjapõgenikud, kes on äsja riiki saabunud ega ole veel jõudnud oma elukohta registreerida.»

Adam kuulis temaga tegelenud sotsiaaltöötajalt sedagi, et pikaajalise elukoha otsinguil võib abi pakkuda ka omavalitsus. Seda ei kinnitanud aga Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop, kelle sõnul pole omavalitsustel selleks kindlat vastutust.

Arco Vara tegevjuht Tamm ütles, et kinnisvarabürood ja arendajad ei oota, et riik majutaks kõik ukrainlased, vaid parem lahendus oleks üürikodusid juurde ehitada, sest lisaks eriolukorras olevatele Ukraina sõjapõgenikele on rohkem elukohti vaja ka eestlastel endil.

*

Ireene Kilusk on Tartu ülikooli teise kursuse ajakirjandus­tudeng.

Märksõnad
Tagasi üles