:format(webp)/nginx/o/2022/11/07/14947333t1hf533.jpg)
Eesti on viimastel kümnenditel saanud Euroopa Liidu tõukefondidest üle seitsme miljardi euro, ühtekokku pea 40 000 projektile. Tartumaale on jõudnud sellest kõvasti üle poole miljardi euro ning seda raha on investeeritud haridusasutuste ja linnaruumi korrastamisest teedeehituseni.
Arvud näitavad sealjuures, et Tartumaa on seni olnud maakondadest aktiivsuselt teine Euroopa Liidu toetusraha kasutaja Harjumaa järel. Lõpetatud on 3765 projekti, veel omajagu on rahastatud ja töös.
Juba aasta on kestnud uue perioodi toetuste ettevalmistus, Euroopa Komisjon on Eesti toetuste rakendamise kava hea heaks kiitnud ning esimesed taotlusvoorud avanemas.
Kui aga veel heita pilk seni kordasaadetule, võib öelda, et aktiivseim eurotoetuste taotleja ja elluviija on Tartumaal seni olnud Tartu ülikool, andes nende investeeringutega Tartule lisavõimendust. Euroopa Liidu tõuketoetustest 2004–2022 on TÜ taotlenud rahastust üle 500 projekti jaoks. Toetustega on loodud näiteks ainulaadne Tartu ülikooli Delta multidistsiplinaarne õppe, teadus- ja innovatsioonikeskus ning ellu viidud Tartu ülikooli kliinikumi ümberehitustööd ja juurdeehitus.
Lisaks on toetustest tuge saanud näiteks Johannes Mihkelsoni keskus, et tuua tagasi tööellu tööotsijad ja ümberõppijad, ning saanud rahastust kümned lasteaiad, teiste seas Ilmatsalu, Pepleri ja Raadi ning Kesklinna lastekeskus. Uuenduskuuri said Raatuse ja Variku kool, samuti Puhja, Alatskivi ja Tabivere koolihoone.
Linnakeskkonda ajakohastavate, ohutust lisavate ja liikumist parandavate projektide seas on Tartu tänavavalgustuse uuendus, Tartu raudteejaama ala ümberehitus ning kümned rajatud kergliiklusteed. Olulised on olnud ka energiatõhususe toetused, renoveeritud on palju suuri korterelamuid. Puhta elukeskkonna loomisega on seotud kodumaise biometaani kasutuselevõtt Tartu linnatranspordis.
On alanud Euroopa Liidu uue toetusperioodi aktiivne tutvustamine ning mõned toetusvoorud on juba ka avanenud.
Värskelt alanud uuel, aastate 2021–2027 toetusperioodil saab Eesti Euroopa Liidust rohkem raha, kui sinna sissemakseid teeb. Eestil on tõukefondidest saada 3,37 miljardit toetusi. Sellel lisanduvad taasterahastu investeeringud ja põllumajandustoetused.
Uuest eurotoetuste rahakotist läheb lõviosa rohelisema ja nutikama Eesti arengu toetuseks. Rohelise eesmärgi ehk ligi 780 miljoni euro raames toetatakse selliseid tegevusi nagu taastuvenergia võimaluste rahastamine, ringmajandus, liikuvust soosiv linnaliikluse korraldus, hoonete energiatõhusus. Nutikama Eesti all avanevad aga toetusmeetmed, kust saab tuge näiteks kiire internetiühenduse tagamiseks, teadus- ja innovatsiooni arenduseks ning ettevõtete ja teadusasutuste koostööprojektideks.
Teiste eesmärkidena on kavas jätkata investeeringuid haridusse ja töövõime toetamisse, transpordivõrku ning regionaalsesse ettevõtlusesse ja avalikesse teenustesse. Olgu selleks siis kergliiklusteede rajamise, elukestva õppe või ka tööhõivele suunatud projektid.
Rahandusministeerium ja riigi tugiteenuste keskus on alustanud uue toetusperioodi aktiivset tutvustamist ning mõned toetusvoorud on juba ka avanenud.
Seega kõik piirkonna ettevõtted, omavalitsused, kogukonnad ja haridusasutused on oodatud huvi tundma. Info ja vajalikud kontaktid on koondatud veebilehele struktuurifondid.ee.