
Sirje Olesk on oma uue uurimusega «Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s» andnud kompaktse ja tasakaaluka ülevaate ENSV kirjanduselu keerulistest aastakümnetest, mis kohati meenutavad absurditeatrit (sõjajärgne kümnend), seejärel aga vahel pigem operetti, melodraamat või aeglast farssi, kus õhkkond oli «rahvatükilik või laadajantlik», nagu on öelnud Paul-Eerik Rummo (lk 130).