L, 10.12.2022

TARTU TULEMINE ⟩ Rongilt tulijaid ootas ees pidulik tänav

Enriko Talvistu
, kunstiajaloolane
Rongilt tulijaid ootas ees pidulik tänav
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Julius Kuperjanovi tänav suubub sügisel 2022 ringristmikule ja peale seda kitsukesele teele (ülal vasakul), mida mööda pääseb vaksali juurde.
Julius Kuperjanovi tänav suubub sügisel 2022 ringristmikule ja peale seda kitsukesele teele (ülal vasakul), mida mööda pääseb vaksali juurde. Foto: Margus Ansu

Julius Kuperjanovi tänav Tartus on üks paradoksidest kantud huvitav kant. Veel 1860. aastatel oli selle, siis veel Maarjamõisa-nimelise ja Veski tänava ristmik linna haladuspiiriks ning linna ehitusmäärustiku õigus laienes kuni järgmise, Kastani tänavani. Tegemist oli seega linna ääremaaga. Edasi laiusid Tähtvere mõisa põllud ning pikk tolmune tee viis riigile kuuluvast Maarjamõisast mööda, piki tänast Viljandi maanteed Võrtsjärve poole.

Meenutagem, et maantee Viljandisse suundus Võrtsjärve lõunatipust Pikasilla kaudu (sealt läksid ka Viisk, Põis ja Õlekõrs). Põhja poolt pääses üle soiste järveäärsete alade aga vaid külmunud talvekuudel üle Emajõe ja Tänassilma, muidu sai minna vaid Puhja ja Randu.

Ometigi laienes linn ühe- või kohati kahekorruseliste puumajadega kuni Kastani tänavani. Mõnigi oli kivist nagu Maarja kirik, aga enamik olid madalad puithooned, mis põlesid juulis 1941, sõja alguses.

Laiaks kavandatud, kividega sillutatud

Kõik muutus 1876. aastal, mil Tartusse ulatus lõpuks 19. sajandi suur leiutis raudtee. Esialgu vaid kuni Riia tänavani. See tähendas toona midagi seesugust, nagu on rahvusvaheline lennujaam provintsilinnale tänapäeval.

Lisaks pidulikule, keset põlde asuvale puidust vaksalihoonele pidi linna külalistele tagama ka piduliku sissesõidu linna. Selleks kujunes laiaks kavandatud, kividega sillutatud Maarjamõisa tänav, mille ääres olid mõlemal pool alleed ja kõnniteed. Plaanide järgi oli kavandatud ka diagonaalne ühendustänav läbi kvartali Tiigi-Kastani nurgale.

Enne 1917. aastat trükitud postkaardil avaneb Vallikraavi tänava otsa juurest vaade Marienhofi tänavale (Marienhofsche Straße), kus silma paistab Maarja kirik.
Enne 1917. aastat trükitud postkaardil avaneb Vallikraavi tänava otsa juurest vaade Marienhofi tänavale (Marienhofsche Straße), kus silma paistab Maarja kirik. Foto: Ermi Fotokogu

Tähtvere mõis sai õige pea aru raudteejaama juures põldude pidamise majanduslikust ebatasuvusest: sajandi lõpukümnenditel asuti müüma ja pikaajaliselt rentima krunte raudtee ja Kastani tänava vahel Riia tänavast kuni Näituse tänavani. Tekkis terve uus linnaosa, mis on õnneks suuremas osas koos oma Tartu arhitektuuri väga heade näidetega säilinud tänini.

Sõjas põles küll isegi Karu pargi kiiljas kvartal Julius Kuperjanovi ja Jaan Tõnissoni tänava vahel, aga Vene sõjaväe süütepommide võimekus oli õnneks niivõrd kehv, et sihtmärgiks olnud raudteejaam jäi alles.

Maarjamõisa ja Viljandi tänava nime asendamine Julius Kuperjanovi ja Jaan Tõnissoni (nõukogude ajal Hans Heidemanni ja Juri Gagarini) nimega on igati arusaadav: kumbki varasem nimi ei viidanud raudtee ja perroonide pikenemise tõttu enam algsele sihile.

Kõik muutus 1876. aastal, mil Tartusse ulatus lõpuks 19. sajandi suur leiutis raudtee.

Niisiis lõppes raudteejaamast alanud lai ja uhke promenaad sissesõiduks linna ometi väga kitsa ja ajale jalgu jäänud puithoonetega Kastani tänava ristmikul. Selle munakive pidi kulges küll linna esimene bussiliin 100 aastat tagasi, ent pidulikkust ja suursugusust ei lisanud see karvavõrdki.

Kõike muutis 1941. aasta sõjatuli, mis võttis oma saaki üsna valivalt. Nii näiteks põles korporatsiooni Sakala kivimaja Veski tänaval, aga Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Ugala maja jäid terveks.

Sõja järel jõudis taastamine 1960. aastatel ka sinna ning lisaks ühel pool tänavat hruštšovkale, mille esimesel korrusel asus raudteepood (praegu Humana ja Feenoks), ehitati teisele poole tookord moodne kastjas kino- ja klubihoone. See kuulus samuti raudteele ja viimati tegutses see ERMi näitusemajana.

1950. aastate lõpul kerkis Heidemanni 20 hruštšovka, mille esimesel korrusel asus raudteepood ning kus praegu on Feenoks ja Humana.
1950. aastate lõpul kerkis Heidemanni 20 hruštšovka, mille esimesel korrusel asus raudteepood ning kus praegu on Feenoks ja Humana. Foto: Harry Duglas/Ermi Fotokogu

Mõlemad projekteeriti suure taandega nii, et tekkis laiem sissesõit linna poole jätkuna raudteejaamast kulgevale bulvarile. Nii kadus osaliselt ära võimalus kuulda raudteejaamast linna saabujatelt veel 1930. aastatest pärinevat üllatust, et millal see linn siis ometi algab. Edasi läks tänav muidugi kitsamaks, aga siiski.

Tänavu augusti alguses võis Julius Kuperjanovi tänava Veski-Kastani lõigu remondi ajal näha paljandunud vana Maarjamõisa tänava kivisillutist, mis hõivas vaid poole olemasolevast sõidutee laiusest. Kuna sinna polnud kommunikatsioone veetud, võis seal peal asetsenud õhukese asfaldikihi järgi otsustada, et munakivid olid alusena taganud aastakümneid sileda asfaldikihi selles lõigus.

Tänavu suvel võis Julius Kuperjanovi tänava remondi ajal näha vana Maarjamõisa tänava paljandunud kivisillutist.
Tänavu suvel võis Julius Kuperjanovi tänava remondi ajal näha vana Maarjamõisa tänava paljandunud kivisillutist. Foto: Enriko Talvistu

Hooneid pole kummalgi pool selles lõigus lähemale tänavajoonele tõstetud, aga on tulnud uued ajad ja teised põhimõtted. Julius Kuperjanovi lai bulvar suubub jällegi ringristmikule ning peale seda kitsukese sõiduteega tänavale.

Hurraa-korras muudatused

Viimase ääres vähendati tunduvalt peatuskohtade arvu, loodi justkui arvutuid võimalusi kergliiklusele, ehkki need suubuvad vaid mõnikümmend meetrit edasi samale kitsale tänavale. Loodi haljasribasid, kuigi samas on endise ERMi näitusemaja ees juba väga kena hekivöönd. Mingi samasugune autode kiusamine toimub ka Veski tänaval.

Mitte et mul oleks midagi uute kergliikluse heaks toimetatud liiklusmuudatuste vastu, kuigi kahjuks tehakse neid sageli hurraa-korras. Lihtsalt huvitav on vaadata, kuidas tänavate liiklusvõimed teevad paradoksaalsel kombel tagasikäiku. Eks aeg annab arutust.

Julius Kuperjanovi tänav

  • Julius Kuperjanovi tänav algab Pepleri ja Vallikraavi tänava ristmikult.
  • Tänav kulgeb Kastani ja Jaan Tõnissoni tänava ristmikuni, teeb seal käänaku vaksali poole ja lõpeb Vaksali tänavaga.
  • Tänaval on pikkust umbes 560 meetrit.
  • Julius Kuperjanovi tänavaks sai Maarjamõisa tänav, saksa keeles Marienhofsche Straße, aastal 1934.
  • Aastail 1940–1991 (kuid mitte Saksa okupatsiooni ajal) kandis tänav Hans Heidemanni nime.
Allikas: Regio, Tartu linnavalitsus
Märksõnad
Tagasi üles