R, 9.12.2022

Väikeste ja suurte sõjapõgenike mured muutuvad aina tõsisemaks

Liisa Ehamaa
, Tartu ülikooli ajakirjandustudeng
Väikeste ja suurte sõjapõgenike mured muutuvad aina tõsisemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Sharipha Rzayeva tõdes, et sõda on tekitanud Ukrainast pärit tudengitele tugeva trauma.
Tartu ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Sharipha Rzayeva tõdes, et sõda on tekitanud Ukrainast pärit tudengitele tugeva trauma. Foto: Liisa Ehamaa

Ukrainast pärit sõjapõgenike mured on muutunud aja jooksul aina suuremaks ning nende lahendamine nõuab nõustajatelt rohkem aega ja tähelepanu, tõdes sotsiaalkindlustusameti (SKA) laste heaolu osakonna nõunik Heli Suvi.

Kui tänavu juunis pöördusid murelikud Ukraina-teemalise kõnega lasteabi nõuandetelefonile 13 korda, siis septembris oli neid kõnesid juba 42 ja oktoobris 22.

Lähisuhtevägivald

Ja pöördujate probleemid muutuvad üha tõsisemaks. «Kui märtsis küsiti lasteabist, mida teha lapse haigestumise korral, siis viimaste kuude jooksul on sõjapõgenike murede hulka lisandunud näiteks lähisuhtevägivald,» ütles Suvi.

Ta lisas, et on tulnud ette juhtumeid, kus Ukrainast pärit laps on jäetud üksi hotellituppa või vanemad on tarbinud alkoholi ega ole enam võimelised lapse eest hoolitsema.

Sellistes olukordades käituvad lasteabi nõustajad võõrsilt tulnutega nagu Eesti lastega: kui laps on ohus, pöörduvad ametnikud politseisse ning abivajavale lapsele antakse nõu ja edastatakse info lastekaitsetöötajatele.

Lasteabi telefoni nõustajad töötavad ööpäev läbi.

Inimlikult ja hoolivalt lähenemine näitab sõjapõgenikele, et eestlased hoolivad neist ning meie riigis on turvaline, sõnas Sharipha Rzayeva.

Lisaks nõuandeliinidele saab abi ka mujalt. Näiteks Tartu ülikoolis õppivad Ukraina tudengid võivad pöörduda ülikooli nõustamiskeskusse, kus neid toetavad nii vene kui ka inglise keeles nõustavad psühholoogid.

Tartu ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Sharipha Rzayeva abivajajate arvu eetilistel põhjustel ei avaldanud, ent nõudlus psühholoogi järele on ka Ukraina tudengite seas pärast sõja algust suurenenud. Novembris enam vabu nõustamisaegu ei ole.

Sõda on tekitanud Ukrainast pärit tudengitele tugeva trauma, nentis psühholoog Rzayeva. «Sõja alguses olid kõik šokis ja ärevad, psühholoogilisele nõustamisele pöördunud Ukraina tudengite seas oli tunda meeletut stressi, paanikat ning teadmatust, kuhu kõik võib edasi viia,» lausus ta.

Rängad mõjud

Sõjatraumal võivad olla pikaajalised mõjud inimese vaimsele tervisele – apaatsus, ärevushäired ja depressioon.

Nendele, kellel on olnud otsene kogemus sõjaga, tuleb Rzayeva sõnul läheneda rahulikult ja adekvaatselt ning pakkuda esmast psühhosotsiaalset abi. «Inimlikult ja hoolivalt lähenemine näitab sõjapõgenikele, et eestlased hoolivad neist ning meie riigis on turvaline,» selgitas psühholoog.

*

Liisa Ehamaa on Tartu ülikooli teise kursuse ajakirjandus­tudeng.

Tugi on olemas

  • Tudengid saavad psühholoogilist tuge nii eesti, inglise kui vene keeles Tartu ülikooli nõustamiskeskusest.
  • Sõjapõgenike majutuskeskuses ja vastuvõtupunktides töötavad psühhosotsiaalse kriisiabi töötajad. Värskeim teave on veebilehel kriis.ee.
  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab ööpäev läbi esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles. Infomaterjalid on vene ja ukraina keeles.
  • Lasteabitelefon 116111
  • Koolipsühholoogide ukrainakeelne nõuandeliin 1227 võtab vastu kõnesid laste ja noortega töötavatelt inimestelt, õpilastelt ja lapsevanematelt. Liin on avatud K 16–20. Kõne on tasuta ja anonüümne.
Allikad: TÜ nõustamiskeskus, SKA
Märksõnad
Tagasi üles