Ave Laas: kaugtööst on saanud uue aja norm

Ave Laas Foto: Erakogu

Kaugtöötamine on viimastel aastakümnetel muutunud populaarseks motivatsioonipaketi osaks. Esmalt pakuti aja- ja kohapaindliku töö võimalust peamiselt IT-sektori töötajatele. See tähendab: tee, kus tahad ja millal tahad – peamine, et töö on tehtud. Koroonaaeg oli justkui kaugtöö võidukäik. Rahvas kadus kodukontoritesse ja hakkas rohkem ise oma tööd juhtima. Realiseerus kõik see, millest kaugtöö pooldajad olid pikalt rääkinud. Ent lisandus palju muudki, millele ei osatud tähelepanu pöörata.

Üsna kiirelt sai selgeks, et koroona tõttu kodukontoritesse pagemist ei saa nimetada tavaliseks kaugtööks. Valikuvabadust ju polnud, kuna surve kaugtöö kasuks otsustamisel tuli välistest teguritest. Pandeemia olukorras tekkis uus mõiste – vabatahtlikult sunduslik kaugtöö, sest organisatsioonidel polnudki muud võimalust kui rakendada kaugtööd, juhul kui nad soovisid pandeemia olukorras jätkata.

Seadus ütleb, et kaugtööd saab teha ainult poolte kokkuleppel ja sundi siin tegelikult olla ei saa. Paraku võivad meid kõiki tabada olukorrad, kus tekib vajadus jääda kodukontorisse. Olgu see siis kas või pikaajaline terviseprobleem, sh taastumine raskest operatsioonist või pereliikmete eest hoolitsemine.