Relvade ja pürotehnika kogumise kampaania käigus tuli päevalgele haruldane leid

Säärase kuulipildua leidis üks vanaproua Vedu lähedalt metsast. Foto: Politsei

Ühes koostööpartneritega kutsus politsei oktoobris inimesi üles teavitama nende valduses olevatest loata relvadest ning lõhkematerjalist. Kampaania tõi politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile kümneid väljakutseid, mille käigus anti üle kümmekond tulirelva, ligemale tuhat erineva kaliibriga padrunit, püssirohtu, rakette, sütikuid, pürotehnikat ja muud taolist.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riita Proosa sõnul jõudis üleskutse kenasti inimesteni, sest esimesed tähelepanekud inimeste valduses olevatest ebaseaduslikest ja ohtlikest esemetest laekusid politseinikeni juba kampaania esimesel päeval.

Oktoobrikuise kampaania käigus anti politseile üle kaheksa tulirelva, üks gaasirelv, üks raketipüstol, 931 erineva kaliibriga padrunit ning püssirohtu. «Kogu kampaania märkimisväärseimaks leiuks võib sel korral pidada Lõuna-Eestis politseinikele üle antud kuulipilduja rauda koos harkjalaga,» märkis Proosa.

Kuulipildujaraua leidis üks vanaproua umbes 30 aastat tagasi Vedu metsadest, aga oli selle pikkadeks aastateks keldrisse unustanud. Nüüd kampaania raames andis ta selle politseile.

Päästeameti demineerimiskeskusele loovutati tänavuse kampaania käigus 447 ühikut lõhkematerjali. Loovutatud esemete hulgas oli detonaatoreid, lõhkepakette, padruneid, käsigranaate, püssirohtu ja lõhkeaineid.

Peamiselt loovutati lõhkematerjali Põhja- ja Lääne-Eestis. Eelmisel aastal loovutati sama kampaania käigus 133 ühikut lõhkematerjali, toona moodustasid loovutustest lõviosa pürotehnika ja padrunid.

Demineerijad julgustavad kõiki, kel kodus mingil põhjusel lõhkematerjali leidub, seda vabatahtlikult loovutama. «Kodus hoitav lõhkeaine või seda sisaldavad esemed ohustavad nii koduomanikku ennast kui ka tema lähedasi ja naabreid. Ohutuse huvides on mõistlik sellest loobuda. Lõhkematerjali loovutamist kartma ei pea, sest kui enda valduses olevast lõhkematerjalist antakse vabatahtlikult teada, siis sellele karistust ei järgne,» ütles Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul on oluline kampaania lõppemisest hoolimata rõhutada, et ohtlikke esemeid saavad inimesed karistust kartmata politseile või päästjatele ära anda aasta läbi. «Selleks tuleb leiust viivitamatult hädaabinumbril teada anda ning operatiivtöötaja saabumist ootama jääda. Vabatahtlikule loovutamisele karistust ei järgne. «Mitte mingil juhul ei tohi inimesed end ohtu seada ega lõhkeainet, detonaatoreid või relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik,» toonitas Proosa.

Kuigi politsei rõhutab igal aastal, et lõhkeaine üleandmisel ei tohi seda ise kohale tuua, tuli tänavu ette seik, mil üks naine saabus politseimajja lõhkematerjaliga kohale. Politsei piiras ohuala ning kutsus kohale demineerijad ning oluord lahenes kõigile ohutult.