/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2022/06/01/14593790t1h8881.jpg)
Reedel, 4. novembril valib Eesti metsa- ja puidutööstuse liit aasta puitehitise. Pikka nominentide nimistusse kuulub ka mitu hoonet ja objekti Tartust.
Tartu uusehitised kandideerivad aasta puitehitise tiitlile
Tartus valminud ehitiste seas on konkursil kandidaatideks Emajõe linnaujula puitplatvormid, varjualune Kino Atlantise maja lähistel. Ka osalevad konkursil Siili tänava korterelamu ja Raadi lasteaed Nupsik.
Konkursi korraldaja Erik Konze sõnas, et kõik Tartu nominendid on funktsioonilt eriilmelised, mis iseloomustab Tartut kui ideerikast ja tulevikusuunalist linna. «Linnaujula puitplatvormid ja varjualune Kino Emajõe ääres on head näited puidust kui ideaalsest ehitusmaterjalist rekreatiivsetel ning sotsiaalsetel eesmärkidel,» rääkis Konze. Ta lisas, et puidul on keskkonnasäästliku ja kohalikku päritolu materjalina palju eeliseid, mis lubab puitarhitektuuri üha huvitavamate nurkade alt linnaruumile tutvustada.
«Ma usun, et nii linnaujula platvormid kui ka varjualune Kino on tartlaste ja turistide seas juba mõne kuuga populaarseks saanud, mis annab neile eelise jõuda kõrgetele kohtadele just aasta puitehitise rahvahääletusel,» selgitas Konze.
/nginx/o/2022/10/07/14884870t1he249.jpg)
Linnaujula puitplatvormide töö autorid on Kino maastikuarhitektid, ehitas Lars Laj. Varjualuse Kino arhitektid on Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja ja Madis Arp Keerd, ehitas oli Eesti kunstiakadeemia kultuuriosakond.
Konze tõstis esile ka Raadi lasteaeda Nupsik ning Siili tänav 3 korterelamu, mis toovad vaba aja veetmise arhitektuuri kõrval esile puidu tõelise tulevikupotentsiaali. «Kui seni on suurte majade ehitamisel eelistatud keskkonda koormavaid fossiilseid ehitusmaterjale, siis aina enam kaasatakse puitu ka suurtematesse ning olulistesse hoonetesse. Tulemuseks on sama tugev ja turvaline maja kui näiteks tema betoonist variant, kuid hoopis õdusam ja maitsekam,» sõnas Konze.
/nginx/o/2022/11/02/14935477t1hef19.jpg)
Ta lisas, et ehitussektoril lasub suur vastutus kliimaväljakutsete ees. Raadi lasteaed ja Siili korterelamu on Tartu selle aasta näited, kuidas inimteguritest tulenevaid ohtlikke mõjusid loodusele vähendada ja süsinikku aastakümneteks hoopis puithoonetesse lukustada. «Koos majandusele olulise ehitussektoriga muutub nii rohelisemaks ka Tartu linn ise, mis ongi puitarhitektuuri eesmärk,» lausus Konze.
/nginx/o/2022/11/02/14935488t1h93c2.jpg)
Raadi lasteaia arhitektid on Indrek Allmann ja Jüri Kliimask, ehitas KRC Ehitus.
Siili tänava korterelamu töö autor on arhitektibüroo Pluss. Maja ehitas Rand ja Tuulberg.
30 nominendi seast valib aasta puitehitist kuuest eksperdist koosnev žürii, kuhu kuuluvad Veronika Valk, Ülo-Tarmo Stöör, Kaupo Koitla, Villu Kukk, Kard Subbi ja Martin Varvas.
Ametliku konkursiga koos käib ka rahvahääletus, kus enim hääli saanud objekt nimetatakse rahva lemmikuks. Kõik võitjad kuulutatakse välja 4. novembril Vabal Laval aset leidval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil.