Alajaama põleng Tartu külje all jättis päevaks elektrita paarsada majapidamist

Esmaspäeva hommikul olid Raadi Pärna allee alajaama taastamistööd algusjärgus, lõpuni loodeti jõuda õhtul kella 20 paiku. Foto: Postimees / SILLE ANNUK/Tartu PM/Scanpix Baltics

Eile õhtul Tartu külje all Vahi alevikus põlema lahvatanud alajaam jättis esialgu elektrita tuhatkond klienti. Täna hommikuks oli elekter suuremas jaos taastatud, veel 276 tarbijat oli vooluta kuni kella kaheksani õhtul, näitas Elektrilevi katkestuste kaart.

Alajaama taastamine hakkas pihta kohe, kui kustutustööd lõppesid. Esmaspäeva hommikul sündmuskohal töid juhatanud elektrik Mirkko Ämarik arvas, et kõige varem saadakse uus alajaam paika ja elekter tagasi täna õhtul kella kaheksaks. «Aga eks me teeme nii kiiresti, kui saame,» lausus ta.

Põlengu põhjus veel ebaselge

Vahi alevikus Pärna allee ja Mõisapiiri tänava nurgal paiknenud alajaam põles pühapäeva õhtul kasutuskõlbatuks. Mis tulekahju tekitas, selgitab välja ekspertiis.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et kuivõrd tegemist oli elektrisüsteemiga, siis teavad elektrikud täpsemalt, mis põlengu põhjustas. «Meie saame lihtsalt öelda, et oli elektririke,» selgitas Kiik.

Pärna allee alajaama tulekahju sai alguse pühapäeval kella 19 paiku. Ohutuse eesmärgil pidid sündmuskohale saabunud päästjad kõigepealt ära ootama elektrikud, kes alajaamas voolu välja lülitavad. Seni tegeleti tulekahju leviku piiramisega, leegitsev alajaam sai kustutatud kell 20.47. Lähedal asuvad hooned ega inimesed põlengus viga ei saanud.

Elektrilevi kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul sai enamik kliente elektri tagasi ümberlülituse teel, osa ka elektrigeneraatorite abil. 

Võib kaasa tuua uue õnnetuse

Elektrigeneraator on tõesti võimalus elektrikatkestuste ajal tagada oluliste elektriseadmete töötamine, ütles päästeameti ohutusjärelvalve ekspert Heikki Rajalo. Et generaatorist niigi kriitilisel hetkel aga õnnetus ei sünniks, peab selle paigaldamisel ja kasutamisel silmas pidama ohutusreegleid.

Ruumidesse mõeldud generaatorid ei talu muutlikku ilma ja niiskust ega sobi seetõttu õue. Samuti tuleb paigaldamisel silmas pidada, et generaatori heitgaasid ei liiguks õhuvooluga õuest tuppa, selgitas Rajalo.

Samuti peavad ruumidesse paigaldatud generaatori heitgaasid ruumist välja juhtima heitgaasitorustikuga. Elektriühendused generaatori ja hoone elektrisüsteemi vahel peab tegema elektrialal kompetentne isik.

«Generaatori töö käigus tekib vingugaas, nagu sisepõlemismootorite puhul ikka. Seetõttu on väga oluline tagada, et vingugaas ei satuks ega koguneks siseruumidesse,» ütles Rajalo. «Kuna vingugaas on lõhnatu ja värvitu, tasub lisakindluse mõttes tuppa paigaldada ka vingugaasiandur.»

Elektrigeneraatori ohutu paigaldamise ja kasutamise juhendi leiab päästeameti kodulehelt.