Uuringust selgub, kui palju mõjutab liiklusmüra inimese tervist

Kõige mürarikkam paik Tartus on Turu ja Riia tänava ristmik. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli teadlaste uuringud näitavad, et neil inimestel, kes elavad müratekitajate lähedal, on suurem oht terviseprobleemide tekkeks. Kärarikkamate piirkondade elanikud kannatavad südame- ja veresoonkonnahaiguste käes, mürarikkas keskkonnas elamist saab seostada ka insuldi ja kõrgvererõhktõvega. Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber uuris, kuidas mõjutab müra inimese tervist.

Veber tõdes, et müra mõjude hindamine on päris keerukas arvutus ning mürakaardid üsna uus nähtus. Arvutamisel võetakse muu hulgas arvesse autode ja raskeveokite arvu, maastikku ja maastiku summutamisvõimet ning majade kõrgust.

Maailma terviseorganisatsiooni soovitusel ei tohiks ööpäeva keskmine autoliiklusmüra ületada 53 detsibelli. Inimese kõne valjus on umbes 55 detsibelli ja see pole just eriti vali. Möödasõitva mootorratta müra on aga juba 90 detsibelli. Kui minna rokk-kontserdile, on see juba üle 100 detsibelli. «Kui me nüüd mõtleme, et see on päeva keskmine, on see tegelikult päris suur müra. Sellised arvud tähendavad, et iga natukese aja tagant möödub inimesest mõni tugevam heliallikas,» rääkis Veber.