/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2022/10/26/14923291t1h61d9.jpg)
Ehkki Tartu linnavalitsus otsustas pärast pikka eeltööd viimaks anda Epler & Lorenzi senisest 7,5 korda võimsamale ohtlike jäätmete põletamise tehasele ehitusloa, võttis ettevõtte juhataja Janis Lorenz senise teekonna kokku sõnadega, et midagi rõõmustavat ei ole.
Põhjus selles, et asjaajamiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, kulunud kaks aastat ei toonud mingit uut teadmist, aga tehase rajamise hind kasvas umbes nelja miljoni euro võrra ja on nüüd 15 miljonit eurot. «Meil oli ju eeltöö tehtud,» ütles Lorenz. «Teadsime, mida soovime ja kuidas see välja näeb. Keskkonnamõju hindamist oli enne tehtud, tegime ka eelhinnangu. Uus keskkonnamõju hindamine midagi juurde ei andnud. Ainult ajakulu.»
Nüüd on Lorenzi tõdemusel tükk pusimist, et asjadega edasi minna, aga ta kiirustas kinnitama, et see ei tähenda, et tehase tulemine kahtluse all oleks. Tänavu ehitus kindlasti ei alga, tõenäoliselt lüüakse kopp maasse kevadel ja valmis on tehas kahe aasta pärast.
Vana tehase kõrvale
Uus põletustehas kerkib Ravila 77 krundile, samas paigas Ravila 75 aadressil on ohtlike jäätmete põletamise tehas olnud viimased 30 aastat.
«Erinevust palju polegi,» ütles Lorenz. «Uus tehas on tänapäevane, põletustehase uuem mudel, et mahtu juurde saada. Suitsugaaside puhastussüsteem on tunduvalt tõhusam, lausa 72 protsenti võrreldes olemasolevaga. Olemasolev vastab ka nõuetele.»
Ta nentis, et õhku paiskuvate heitmete hulk summaarselt siiski natuke kasvab, sest mahud suurenevad, kuid kõik jääb normi piiresse. Kõnekas on tema meelest see, et pooled tartlased ei teagi ammu töötavast tehasest midagi – kui häiriks, küllap siis teaksid.
Tänavu ehitus ei alga, tõenäoliselt lüüakse kopp maasse kevadel ja valmis on tehas kahe aasta pärast.
Senine viivitus põletustehase rajamisel on aga süvendanud kriitilist olukorda ohtlike jäätmete käitlemisel. Nimelt pärast seda, kui Kunda Nordic Tsement lõpetas töö, on hakanud ohtlikud jäätmed – värvid, vanaõlid jne – kõikjal kogunema ja hädaabinõuna on proovitud neid välismaale saata, kuid takistuseks saab Eesti väiksus. «Ühte liiki jäätmeid ei teki nii palju, et välismaal huvi pakuks,» nentis Lorenz. «Kõige lihtsam näide on värvijäätmed, neid on küll palju, aga kui iga liik eraldi koguda, ei tule kogus üheski suur.»
Jääksoojus linna võrku
Linnavalitsuse korraldusest selgub, et kavandatavas Ravila 77 hoones on keldrikorrus ja kolm põhikorrust, katusetasandil paiknevad tehnoloogiliselt vajalikus asukohas trepikojad ja tehnoseadmed. Hoone kõrgus maapinnast on 16,1 meetrit.
Võrreldes algse lahendusega on projekti lisatud soojasõlm, et suunata jääksoojus linna kaugküttevõrku. Selles on soojatootja Greniga kokkulepe olemas. «Meie osa katab suvekuudel ära terve Tartu linna vajaduse,» ütles Lorenz. «Me ei rõhu seal suurele rahale, vaid et saaks soojuse ära rakendada, vastasel juhul peaksime seda õhku paiskama.»
Viimasel Tartu volikogu istungil oli arutusel ka erakonna Eesti 200 ettepanek algatada põletustehase rajamiseks uue detailplaneeringu koostamine, kuid abilinnapea Gea Kangilaski kaitses seal ehitusõiguse andmist 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringule tuginedes.