Heiki Lill: Raha tahad? Gaasi on?

Heiki Lill Foto: Kristjan Teedema

Aastaid tagasi ajas mind naerma väidetavalt päriselt juhtunud olukorrakoomika: Lasnamäel astunud eestlase juurde kaks slaavi päritolu tegelinskit ning uurinud: «Suitsu tahad? Peksa on?»

Nüüd aga ei oska ei naerda ega nutta. Eestis on aastaid mitmesugused organisatsioonid käinud valitsuse uksele koputamas, et saada raha. Rahva ja riigi hüvanguks, mitte kiirelt rikastumiseks. Küll on tudengid ja teadlased avaldanud meelt, et saada raha nii kõrgharidusele kui ka teadusele. 5, 10 või 15 miljonit eurot aastas. Siis jälle on päästjad käinud Tallinnas riigikogu hoone ees ennast meelde tuletamas. Selgitanud, et ei taha käia mitmel kohal tööl perele mõistliku sissetuleku tagamiseks. Antaks paar miljonit aastas juurde, oleks suur abi.

Haridustöötajatel on olnud mure: koormus liialt suur, õpetajate keskmine vanus järjest kerkib ning õpetajate järelkasvu ei ole, sest palk on väike. Kas valitsus ehk leiaks lisaraha palgafondi suurendamiseks? Aastast aastasse on valitsuse poolt tulnud (ja valitsusi on olnud erinevaid), et raha pole ega tule. Vähemalt mitte vajalikul määral. Küsijaid on valitsusse kuulunud sõimanud ka punaprofessoriteks ja hobusevarasteks. Samuti on valitsus visalt rääkinud, et raha ei kasva puu otsas.