Neljal kliinikul uued juhid, senised juhid ei ole TÜ kliinikumist kuhugi kadunud
25. oktoober 2022, 15:53
/nginx/o/2022/10/25/14920907t1h979a.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi nelja kliinikut asusid oktoobris juhtima uued inimesed. Ortopeediakliiniku juht on nüüd Katre Maasalu, nahahaiguste kliiniku juht on Viljar Jaks, psühhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliinikut asus juhtima Aet Lukmann.
Kolme kliiniku juhid on pärit samades kliinikutes töötanud arstide keskelt, psühhiaatriakliiniku uus juht tuli Tartusse tööle Lääne-Tallinna keskhaiglast.
Nelja uue juhi ametisseasumine on seotud TÜ kliinikumi juhtimis- ja struktuurireformiga, mis lõppes eelmisel sügisel ja mis tähendas seda, et ülikoolihaigla 17 kliinikut, mitmed teenistused, keskused ja osakonnad paigutati kuude valdkonda. Neid valdkondi asusid juhtima inimesed, kes võisid olla samal ajal ka ühe või teise kliiniku juhid.
Esimese kliinilise valdkonna juhiks sai näiteks professor Aare Märtson, kes jätkas samal ajal ka traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juhtimist. Teist kliinilist valdkonda asus juhtima professor Külli Kingo, kes oli ühtlasi nahahaiguste kliiniku juht ning neljanda kliinilise valdkonna etteotsa sai doktor Sven Janno, kes juhtis psühhiaatriakliinikut.
TÜ kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari sõnul lepiti reformitegevuses kokku, et kuni 30. septembrini 2022 täidavad need inimesed ühel ajal nii kliiniku- kui ka valdkonnajuhi ülesandeid.
«Kõigi nelja kliiniku senised juhid olid ja on kliinikumi jaoks väga väärtuslikud töötajad ja oma eriala eestvedajad,» kommenteeris ta veel. «Ja kuigi kliinikutel on nüüd eesotsas uued inimesed, jätkavad senised juhid oma tööd sealsamas arstide ja õppejõududena.»
Professor Aare Märtson, kes on esimese kliinilise valdkonna juht ja alates oktoobrist ei juhi enam ortopeediakliinikut, jätkab ortopeediakliinikus ülemarst-õppejõuna. Professor Külli Kingo, kes juhib teist kliinilist valdkonda, aga ei juhi enam nahahaiguste kliinikut, jätkab samas kliinikus ülemarst-õppejõuna.
Doktor Sven Janno, kes on neljanda kliinilise valdkonna juht ja ei juhi enam psühhiaatriakliinikut, jätkab psühhiaatriakliinikus ülemarst-õppejõuna. Doktor Rein Kuik, kes oli seni spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja kohusetäitja, jätkab tööd samas kliinikus vanemarst-õppejõuna. Kliinikujuhi kohale asus doktor Aet Lukmann.
Kliinikutele uute juhtide leidmiseks korraldati konkurss tänavu suve lõpus.
Katre Maasalu: «Meie meeskond on ideaalilähedane.»
/nginx/o/2022/10/25/14920926t1h063e.jpg)
Ortopeediakliiniku juht Katre Maasalu on Tartu ülikooli kliinikumiga seotud olnud oma esimestest arstiõppe aastatest, mil ta alustas tööd sanitarina. Kolmanda kursuse järel suundus Katre Maasalu ortopeedia osakonda õeks ning sealt edasi algas ta arstikarjäär.
«Seega on mulle tuttavad pea kõik ametid ja kliinikumi inimesed,» ütles ta. «Esimesed nädalad kliinikujuhina on näidanud, et enam ei saa kuidagi mööda vaadata ruumipuudusest. See puudutab nii ambulatoorset kui ka statsionaarset tööd, aga ka administratiivseid või õppetöö ruume, mida meile pole enam jäänud ühtegi.»
Doktor Katre Maasalu ütles, et koostöös haigekassaga on nende lähima aja eesmärk ka oluliselt lühendada ravijärjekordi ning muuta patsiendi endoproteesimise raviteekond kvaliteetsemaks ja mugavamaks.
Katre Maasalu tunnustab väga ortopeediakliiniku meeskonda ja nimetab seda ideaalilähedaseks. «Viimastel aastatel on meie kollektiiviga liitunud uusi noori kolleege, nii ortopeede kui ka õendustöötajaid, kes on oma eriala tugevad spetsialistid ning väga head meeskonnamängijad.»
Üks muutus on selles kliinikus veel. Senine traumatoloogia- ja ortopeediakliinik kannab kevadest alates ortopeediakliiniku nime. Ravijuht Andres Kotsari sõnul peitub muutuse taga nime ja sisu vastavusse viimine. Patsiente ravitakse endiselt kahes statsionaarses osakonnas: erakorralise ortopeedia osakonnas ja ortopeediaosakonnas. Lisaks ambulatoorses ortopeedia osakonnas, mille alla on koondatud päevaravi ja ambulatoorsed vastuvõtud. Ortopeediakliiniku koosseisu kuulub veel skeletikudede pank.
Viljar Jaks: «Püüan arenguks luua head tingimused.»
/nginx/o/2022/10/25/14920929t1h98fe.jpg)
Nahahaiguste kliiniku juht Viljar Jaks astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda 1986. aastal ja sattus seejärel teadustööle. 2003. aastal kaitses ta doktoritööd ning siirdus Rootsi Karolinska instituuti järeldoktorantuuri. Et ta töötas seal rohkem kui kuue aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis tal sügavam huvi nahahaiguste vastu. Viljar Jaks on nahakliiniku arst-õppejõud alates 2020. aastast. Enne seda oli ta aastaid Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur.
«Nahahaiguste kliinikus töötades tekkis tahes-tahtmata ka ideid, mida sai kolleegidega arutatud, ja kui kuulutati välja nahahaiguste kliiniku juhi konkurss, siis vaatasid mind mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid, küsides, kas mu jutule järgneb ka tegu,» meenutas ta. «Esitasingi kliiniku juhi konkursile avalduse.»
Doktor Viljar Jaks leiab, et ka nahakliiniku peamised probleemid on ravijärjekordade pikkus ning ruumipuudus. «Üks lahendus on kolimine J. Kuperjanovi tänava hoonesse, kus praegu asub kõrvakliinik,» rääkis ta. «Lisaks tahaksime laiendada oma teenuste repertuaari ning arendada edasi tehnilist ja meditsiinialast võimekust. See kõik aga saab toimuda vaid ühtehoidva kollektiivi tööga ning minu roll on edasiseks arenguks luua head tingimused.»
Andres Lehtmets: «Vaimse tervise abi peab olema kättesaadavam»
/nginx/o/2022/10/25/14920932t1h8501.jpg)
Psühhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmetsa viimase 20 aasta töö on olnud seotud Lääne-Tallinna keskhaiglaga, kus ta oli psühhiaatriakeskuse juhatajana. Sellele eelnes töö Wismari haiglas ja Tallinna psühhiaatriahaiglas ehk Seewaldis, kus ta töötas 1992.–1998. aastani pea- ja ülemarstina. Andres Lehtmets on olnud arstide liidu president, psühhiaatrite seltsi president ning Põhjamaade psühhiaatriaseltside ühenduse president. Ta on aastaid olnud seotud kinnipidamisasutuste monitooringuga tegeleva rahvusvahelise komiteega (CPT).
Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik on olnud tema sõnul heades kätes ja hästi juhitud ning ta lubas seda joont jätkata.
«Vaimse tervise teemad on viimastel aastatel fookuses ja psühhiaatriakliiniku roll on olla siin valdkonnas Eesti tippkeskus,» rääkis ta. «Oluline on abi kättesaadavuse parandamine – selleks püüame kaasata rohkem vaimse tervise õdesid ja parandada koostööd esmatasandiga. Kliiniku arstide, õdede ja psühholoogide motiveerimine ja sidumine heaks toimivaks meeskonnaks on minu kui kliiniku juhi peamine ülesanne.»
Aet Lukmann: «Suuremat rõhku vajab onkoloogiline taastusravi.»
/nginx/o/2022/10/25/14920938t1hc5ad.jpg)
Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht Aet Lukmann on töötanud Tartu ülikooli kliinikumis selle loomisest saadik, esialgu taastusravi ambulatoorses osakonnas, seejärel taastusravi statsionaarses osakonnas kuni tänini. «Võin lugeda end kliinikumi patrioodiks ja Eesti ainsa ülikoolihaigla käekäik läheb mulle väga korda,» ütles ta.
Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus töötab üheksa eriilmelist osakonda. Lisaks kolmele taastusravi pakkuvale osakonnale on seal spordimeditsiini, sporditraumatoloogia, õendusabi, koduõenduse, töötervishoiu ja palliatiivravi osakond.
«Nii ambulatoorses kui ka statsionaarses taastusravis tuleb suuremat rõhku panna onkoloogilise taastusravi väljaarendamisele,» ütles ta. «Tegevust toetab paljusid erialasid haarav vähitõrje programm. Ka peab jätkuma ravitegevuse digitaliseerimine. Sel aastal on ambulatoorse taastusravi osakonnas käivitunud südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel, mis võimaldab programmis osaleda keskustest eemal elavatel patsientidel. Analoogseid mudeleid saab välja töötada teistegi haigusseisundite taastusravis.
Plaanis on ka juba hästi toimivate struktuuride, näiteks Eesti kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuse ning kompleksse kardioloogilise taastusravi edasiarendamine koostöös teiste erialadega. Niisamuti spastilisuse kompleksse ravi väljaarendamine koostöös närvikliinikuga. Üksuse juhina pean olulisimaks, et töötajatel oleks töörahu, ja kui tähtede seis on eriti õnnelik, siis ka töörõõm.»