Tiia Kõnnussaar: tabamata ime

Tiia Kõnnussaar Foto: Erakogu

Üheksakümnendate kiirustava mõtlemise ja uisapäisa otsustamise aeg võiks küpsemas ühiskonnas olla ümber saanud.

Mul on üheksakümnendad meeles kui pöörane ajajärk. Kõik seniolnu käänati pea peale. Osa ühiskonna struktuure lagunes ja teisi polnud veel olemas. Igaüks püüdis vee peal püsida nii, kuis suutis. Seda aega on nimetatud kriisiks, lagunemiseks, siirdeajaks.

Olin siis tudeng. Kui nädalavahetusteks Tartust koju jõudsin, küsis mu ärksa vaimuga vanaema, mis ma ühest või teisest asjast arvan. Mida arvata sellest, et sovhooside vara laiali tassiti ja inimesed töö kaotasid? Kas sellest ikka tuleb midagi välja, et nüüd igamees tahab ise oma talu pidada ja tööl enam ei käi?