/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2022/10/23/14917507t1he66a.jpg)
Täna pärastlõunal peavad Eesti maaülikooli rektoriks kandideerivad kolm professorit peahoone aulas avaliku debati. Et aidata valijatel otsustada, kas rektorina seisaks maaülikooli eest kõige paremini professor Ülle Jaakma, professor Paavo Kaimre või professor Endla Reintam, esitas lehetoimetus kandidaatidele kuus küsimust ja siin on vastused.
Rektori valimise koosolek on 28. oktoobril. Uue rektori ametiaeg algab tuleva aasta 1. jaanuaril ja kestab viis aastat.
Tartu Postimees vahendab veebilehel ülekannet kell 14 algavast debatist.
1. KAS TASULINE VÕI TASUTA KÕRGHARIDUS?
Ülle Jaakma: Tasuta eestikeelne kõrgharidus peab säilima, sest Eesti areng ja kestlikkus sõltub teadmistest ja nende kasutamisest. Kuid õppurite omavastutust peab suurendama, piirates katkestamiste järel uuesti tasuta alustamiseks lubatud aega. Kogu elukestev õpe tasuta olla ei saa, täiendusõpe võib olla tasuline.
Paavo Kaimre: Oluline on jätkata kõrghariduse rahastamist riigieelarvest, aga kuna maksumaksja vahendid on piiratud, siis võiks kaasata ka eraraha. Rakendada näiteks õppija väikest omaosalust, mis loodetavasti tugevdab üliõpilase tahet õpingutes edasi jõuda ja ühtlasi suurendab tema nõudlikkust õppekvaliteedi suhtes. Samal ajal tuleb kindlasti uuendada üliõpilastele suunatud toetusmeetmeid.
Endla Reintam: Kindlasti tasuta kõrgharidus, eeskätt riigile olulistes valdkondades, sh meie põhivaldkondades, kus kõrghariduse tasuliseks muutumine piiraks paljude noorte haridusteed ja põhjustaks riigile oluliste spetsialistide puuduse. Küll aga on lähiaastatel vaja läbi mõelda kogu haridussüsteemi rahastamine, et kas, kus ja mida pakkuda tasuta ning mida tasu eest.
2. KUIDAS SAAVUTADA, ET MAAÜLIKOOLIL OLEKS 15 AASTA PÄRAST OMA ESIMENE NOBELIST?
Ülle Jaakma: Teadusele pühendunud inimesele tuleb anda aega, tegevusvabadust, luua võimalusi inspireerivateks debattideks ning leida rahastajaid, kes temasse usuvad. Teadusagentuuri uurimistoetust tulevasel nobelistil ei õnnestu ilmselt saada, sest taotluse hindajad ei pruugi teda mõista.
Paavo Kaimre: Kahjuks ei sobitu maaülikooli profiil kõige paremini Nobeli auhinna valdkondadega. Aga kui füsioloogia- ja meditsiiniauhinnale oleks võimalik esitada ka taimefüsiolooge, on meil nominent olemas. Portaali Research.com tänavuses maailma mõjukate teadlaste reas on professor Ülo Niinemets taimeteaduse ja agronoomia valdkonnas 12. kohal.
Endla Reintam: Toetada tuleb esmapilgul hullumeelset ideed, mis võib tuua edu, kuid ka põrumise. Peab oskama ka ennustada, mis on see teema, mis 15 aasta pärast Nobeli auhinna võiks tuua. Usku inimestesse ja materiaalset tuge.
3. KUMBA ON EESTIS ÜLEARU, METSA VÕI RAIELANKE?
Ülle Jaakma: Metsamaa moodustab 51,3 protsenti Eesti maismaa pindalast, aga seda pole mitte kunagi ülearu palju. Raielankide hulk võib sõltuvalt aastast või piirkonnast olla erinev, nii nagu on seda ka raieküpse metsa osakaal või üraskite ja haiguste probleemid. Siin ei hakka kõhutunde järgi arvama.
Paavo Kaimre: Metsateadlasena ei saa ma säärases sõnastuses esitatud küsimusele lühikest ja sisukat vastust anda, sest alustuseks tuleb kokku leppida, milliseid eesmärke ja kriteeriume silmas pidades hinnangu esitame. Eelmisel aastal tegime kolleegidega LULUCFi sektorit käsitleva uuringu, soovitades metsade süsinikubilanssi, lisandväärtust ja tööhõivet arvesse võttes rakendada ühtlase kasutuse stsenaariumi, kus raielankide pindala aastani 2030 on 26 600 hektarit uuendusraieid ja 28 000 hektarit harvendusraieid aastas. Võrdluseks sobivad andmed eelmise aasta tegeliku raiemahu kohta saame järgmisel aastal, 2020. aastal oli uuendusraiete pindala stsenaariumis esitatust ligikaudu veerandi võrra suurem ja harvendusraiete pindala kolmandiku võrra väiksem.
Endla Reintam: Raiemaht jäägu spetsialistide otsustada. Vaja on nii looduslikku kui ka majandatud metsa. Eri vanuses metsad tagavad suurema loodusliku mitmekesisuse. Pooldan seda, et majandamisviisid oleksid mitmekülgsemad ja lindude pesitsusajal tagataks raierahu.
4. MIDA KAOTAB TEADUS, KUI TEIST SAAB REKTOR?
Ülle Jaakma: Mul on väga tore töörühm, mille liikmed on laboris minust juba ammu osavamad ning harjunud iseseisvuse ja vastutusega. Teadustöö ei jää tegemata.
Paavo Kaimre: Metsanduslikus uurimistöös kannatab püsimetsa majandamise ökonoomiline analüüs, mida eelmisel aastal alustasin. Maaülikooli teadus loodetavasti võidab sellest, et teadlased saavad tugistruktuurilt tulevikus senisest veidi enam toetust.
Endla Reintam: Laia silmaringi ja suurte teadmistega mullateadlase. Kuid kindlasti ei kaota täielikult, sest mullateadus on ja jääb minu jaoks oluliseks ning panustan võimalust mööda ka tulevikus.
5. MIL MOEL LEEVENDADA INSENERIDE PÕUDA?
Ülle Jaakma: Koos gümnaasiumide ja ettevõtetega tuleb suurendada noorte huvi inseneri elukutse vastu, korraldada ülikooli ettevalmistuskursusi ja pakkuda tuge, et oleks vähem õpingute katkestamist. Insenerihariduse keskusena Lõuna-Eestis osaleb maaülikool inseneriakadeemia tegevuste elluviimisel.
Paavo Kaimre: Inseneriõppe valijate arv tundub suurel määral sõltuvat reaalainete omandamisest üldhariduskoolides. Kuna gümnaasiumides on võimalik õppida matemaatikat kitsa ja laia programmi alusel, siis inseneriõppesse pürgijate arvu suurendamiseks võiks senisest rohkem õpilasi valida laia matemaatika. Gümnasistidel ei pruugi olla head ettekujutust inseneri oskustest ja töö sisust, seepärast peavad nii ülikool kui ka tööandjad inseneride tegevust noortele pidevalt tutvustama.
Endla Reintam: Lihtsat ja kiiret lahendust ei ole. Kõige kiiremini saaks, kui insenerid riiki mujalt sisse tuua. Aeglasem on nende arvu kasvatamine oma rahva seast. Meil on lihtsalt liiga vähe inimesi ja kõik, kelle võimed seda võimaldaks, paraku ei soovi saada inseneriks. Suur osa inseneriks sobivatest inimestest on hõivatud näiteks infotehnoloogias.
6. MISSUGUNE ON MAAÜLIKOOLI PEAÜLESANNE ROHEPÖÖRDES?
Ülle Jaakma: Maaülikooli ülesanne on seista hea Eestimaa loodusressursside – maa, metsa ja vee – kestliku kasutamise, toidujulgeoleku, loomade ja inimeste ning keskkonna tervise eest ning toetada innovaatilisi tehnoloogiaid ja maamajandust. Kestlikud toidu ja puidu väärtusahelad on meie olulisemad märksõnad.
Paavo Kaimre: Eelistan rohepöörde asemel kasutada sõna rohelepe. Maaülikooli teadlaste peaülesanne on selgitada ühiskonnale roheleppe eesmärke ning pakkuda välja lahendusi nende täitmiseks. Roheleppe teemasid tuleb käsitleda interdistsiplinaarselt, erinevate teadusalade koostöös.
Endla Reintam: Põhiülesanne on tagada meie sektorile tugi jätkusuutlike süsinikuneutraalsete roheringmajanduse võtete rakendamisel selliselt, et tagatud oleks puhas toit, elamisväärne keskkond ja toimivad lahendused, et inimesed saaksid seda kõike ka endale (ka majanduslikult) võimaldada.