Alates 5. novembrist saab Tartu kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: kolmandal korrusel avaneb «Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis» ning esimesel korrusel «Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost».
Kunstimuuseumis avatakse kaks uut näitust
«Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis»
Näituse väljapaneku keskmes on meeleolukad kunstiteosed, millel kujutatakse puust agulirajoone Tartus. Esitlemisele tulevad nii šedöövrid 20. sajandi kullafondist kui ka nüüdiskunstnike värske looming.
Tartule on silmatorkavalt iseloomulikud puidust eeslinnad, mis tiheda sõõrina ümbritsevad muidu klassitsistlikus stiilis vanalinna. Kuigi arhitektuuriajaloos on pika ja dramaatilise minevikuga puitasumid mõnevõrra varju jäänud, on nende olustik pakkunud kunstnikele aastakümneid ainest ja inspiratsiooni.
Näituse üks kuraatoreid Brita Karin Arnover toob välja agulipiirkondade seotuse kunstiga: «Eriti rohkelt on Tartu äärelinnamiljööd kujutanud 20. sajandil pallaslased, kes olid maalt linna õppima tulnud. Äärelinna puumajad olid neile elamiseks taskukohane valik. Tänapäeva kunstnike linnavaadetes on Pallase traditsioon samuti äratuntav: hooned lainetavad endiselt, kuurid on lääpas, endisaegne miljöö on tajutav. Muutusi on näha detailides. Kadunud on munakiviteed, hobuvankrid, raskeid veepangesid kandvad elanikud.»
Tartu kunstimuuseumi direktori ja näituse kaaskuraatori Joanna Hoffmanni sõnul on kohaliku keskkonna ja kultuuriruumi uurimine, analüüsimine ja raamatuks, näituseks või mõneks muuks terviklikuks väljundiks kokkupanemine ülioluline. «Et programmis teemaderingiga ikka ja jälle ka Tartuni jõutakse, on tähtis – kui meie siin seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine,» nendib Hoffmann.
Näitus jääb avatuks kuni 26.02.2023.
«Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost»
1983. aasta 3. märtsil avati Tartu Fotoklubi eestvedamisel Tartu kunstimajas esimene näitus sarjas «Naine fotokunstis», millest sai hoobilt Tartu näituste ajaloo üks menukeid.
Kõige populaarsem oli «Naine fotokunstis» 1989. aastal, kui seda külastas nelja nädala jooksul 24 000 inimest. Lood kunstimaja ukse taga loogelnud järjekorrast ongi tänase näituse algne impulss, kuid sellele kurioossele episoodile keskendumise kaugem eesmärk on juhtida tähelepanu kaheksakümnendate fotograafia rahvusvahelisele haardele ning rangelt reglementeeritud loomeliitudega võrreldes märksa suuremat vabadust nautinud fotoklubide omapärasele rollile kultuuriloos.
«Järjekord. Üks Episood Tartu fotoloos» kuulub näitustesarja «Tartu 88», mille raames toimuvate arhiiviprojektidega võtab Tartu kunstimuuseum vaatluse alla arhiivides kõige vähem esindatud viimased 35 aastat meie kunstiajaloos, eesmärgiga luua teaduslikult läbitöötatud arhiiv, mis täiendaks muuseumi varasemaid materjale.
Paratamatult ei jutusta valminud näitus kogu lugu konkursist «Naine fotokunstis», kuid loodetavasti toob päevavalgele mälestusi inimestelt, keda näitust ettevalmistades ei taibanud küsitleda, ja ka fakte, mis jäid leidmata.
Näitus jääb avatuks kuni 12.02.2023.