TARTU TULEMINE Sada aastat tagasi alustas tegevust Eesti suurimaid klaveritööstusi Astron

Alo Põldmäe
, helilooja
Copy
Astroni valge pianiino kuulub Eesti rahvusliku klaverimuuseumi kogusse. Vaadata saab seda praegu Holdres.
Astroni valge pianiino kuulub Eesti rahvusliku klaverimuuseumi kogusse. Vaadata saab seda praegu Holdres. Foto: Sille Annuk

Eesti klaveriehituse 243-aastase ajaloo jooksul on eesti meistrite valmistatud praeguste teadmiste valguses 96 eri nimetuse ja konstruktsiooniga klaverit. Eesti Vabariigi algusaastad olid omamaise klaveriehituse seisukohast plahvatuslikud.

Lisaks kümmekonnale varasemale tegijale lisandus mitukümmend Peterburis tegutsenud eesti soost klaverimeistrit, kes opteerusid 1918–1920 kodumaale. Mõne aastaga olid nad oma jõu taastanud ning algas hoogne uute klaveritööstuste ja -kodade loomine. Alus pandi eesti klaveriehituse päikeselisemale perioodile.

Alustajate seas olid omanimeliste pianiinodega näiteks Mihkel Salong Saaremaal, Karl Saar ja Daniel Leppik Tallinnas, Oskar Heine (ka omanimeline tiibklaver) ja Johannes Vihm Tartus. Esimeste seas oli ka pianiino Astroni ja samanimelise tiibklaveriga Ernst Hiis (toonase nimega Ihse), kellest kujunes meie klaveriehituse juhtfiguur ja kes jäi kauaks uutele tulijatele suureks eeskujuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles