Irja Alakivi: Eestis võiks olla veel üks riiklik tähtpäev

Irja Alakivi Foto: Tairo Lutter

Oskar Kallase sünnipäev, 25. oktoober võiks kanda nime rahvuskultuuri ja kultuuripärandi päev ning olla sellisena kalendris kui riiklik tähtpäev. Näen kiireloomulist vajadust pöörata suuremat tähelepanu nii rahvuskultuuri, rahvusmaastike kui ka kõige laiemalt kultuuripärandi ja muinsuskaitselise väärtusega kohtade kaitsmisele.

Pühade ja tähtpäevade seaduses on seni sätestatud üks rahvuspüha, kümme riigipüha ja viisteist riiklikku tähtpäeva. Vaid üks neist, emakeelepäev, on seostatud isikuga, Eesti rahva suure inimese Kristjan Jaak Petersoniga ja seda tähistatakse tema sünnipäeval.

Just heitlikkus suhtumises kultuuripärandi ja looduspärandi säilimisse ning säilitamisse on tekitanud minus veendumuse, et me vajame suure eestlase nimega seotud rahvust siduvat ja ühendavat päeva – rahvuskultuuri ja kultuuripärandi päeva, mis võiks olla ka lipupäev.

Kõige paremini sobiks selleks Oskar Kallase, suure eestlase ja päritolult suure saarlase sünnipäev. Kallase sünnist möödub tänavu 154 aastat, 2023. aastal 155 aastat.

Vajame suure eestlase nimega seotud rahvust ühendavat päeva – rahvuskultuuri ja kultuuripärandi päeva, mis võiks olla ka lipupäev.

See algatus pöörab tähelepanu ka seni tänamatult varju jäetud Oskar Kallasele, kelle tegevusest on eesti kultuuri, aga ka rahvusvahelisse kultuuri jäänud eriline jälg. Suur osa Oskar Kallase üle aegade elavast algatuslikust ja suures osas ka otseselt juhitud tööst, elutööst, asub just Tartus: Eesti Rahva Muuseum, kirjandusmuuseum, Eesti Üliõpilaste Selts, Miina Härma gümnaasium. Kallas nimetati 1929 Tartu ülikooli audoktoriks.

Aga Oskar Kallase elutööl on ka hindamatu väärtusega tema diplomaaditöö aeg: aastad 1918–1922 Helsingis, 1922–1934 Londonis ning 1923–1934 ka Haagis. Sel perioodil vahetus Eestis 11 valitsust.

Tartus Sanatooriumi pargis on säilinud Oskar ja Aino Kallase poolt nende koduks rajatud uusklassitsistlik villa ning seda ümbritseb loodusväärtuslik ning elustikurikas ajalooline park, mille rajamisse on lisaks Kallastele panustanud ka Aleksander Eisenschmidt.

Selle pargi Oskar ja Aino Kallase rajatud osa ning uusklassitsistlik villa on saatuse keerdkäikude ning Tartu vastutustundetute otsuste tõttu mõlemad praegu hävimisohus, kuid siiski veel taastatavad. Olemasolevaid väärtusi tuleb kaitsta, hoida ja pieteeditundlikult taastada seni, kuni nad olemas on või kuni neid pöördumatult rikutud ei ole. Iseenesestmõistetav on, et rahvuslikud väärtused peavad olema avalikus kasutuses.

Oleme harjunud end võrdlema lähima naabri Soomega. Aga: Soomes heisatakse riigilipud Runebergi päeval, Minna Canthi päeval, Mikael Agricola päeval, J. V. Snellmani päeval, Eino Leino päeval, Aleksis Kivi päeval, Jean Sibeliuse päeval, sest need on rahvuse ja riigi ajaloo ning ühtekuuluvuse seisukohalt olulised.