/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2022/10/19/14909457t1h0026.jpg)
Tartu Sport oma hoonete ning muude rajatistega on sel suvel ja sügisel teinud suuri pingutusi, et energiakulusid vähendada. Esimesed edusammud on ette näidata Annelinna spordimaja puhul, kus algul oli plaanis uuendada ainult saalide valgustid, aga nüüd on valgustid uuendatud kogu majas.
«Kui võrdleme septembrit nüüd ja mullu, on kokkuhoid olnud 11 000 kWh. Eks ventilatsiooni lülitasime ka ööseks välja, aga valgustid on põhiline,» ütles Tartu Spordi juhataja Eve Lill.
Niisamuti on osaliselt uuendatud ja osaliselt uuendamisel valgustipark Turu tänava spordihoones. Järge ootab Tähtvere spordipargi valgustite säästlikumate leedvalgustitega asendamine. Tamme staadionil ja laululava hoonetes teeb suuri arveid gaasiküte, aga novembri lõpuks peaksid need olema kaugküttevõrku liidetud.
Protsent või paar
Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson selgitas, et ühtekokku tosin linna hoonet on plaanis lähiajal gaasiküttelt kaugküttele üle viia. Selleks kulub 975 000 eurot. Kui juurde lugeda Anne saun, kus see samm astuti juba suvel, saaks kokku kuraditosin.
«Energeetilise julgeoleku mõttes on ka kindlam tunne, kui need on kohalikul küttel ega sõltu gaasist,» kommenteeris linnapea Urmas Klaas.
Jürgenson tõi võrdluse, et mullusest 228 miljoni euro suurusest linnaeelarvest moodustas elektrikulu 1,4 protsenti, mis osakaaluna pole teab mis palju, aga absoluutarvuna teeb 3,2 miljonit eurot. Arvestades aga hinnatõusu, on protsent eelarvest trüginud juba 1,9 ligi.
Energia säästmine on oluline, aga sellega ei saa minna äärmustesse ja sellest ei saa kujuneda ainult omaette eesmärk, ütles Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.
Niisamuti on tõusnud kulu keskküttele, mis oli 1,1 protsenti mullusest eelarvest, aga nüüd juba 1,2 protsenti
«Koolides ja lasteaedades jälgime, et poleks ülekütmist,» ütles Jürgenson. «Kindlasti peab energiat kokku hoidma, aga see ei tähenda, et me ei suudaks lasteasutustes tagada nõuetekohast ventilatsiooni või nõuetekohast tempertuuri. Energia kokkuhoiul peab olema tervet mõistust. Eesmärk on tagada hoonete ja taristu eesmärgipärane kasutus. Energia säästmine on oluline, aga sellega ei saa minna äärmustesse ja sellest ei saa kujuneda ainult omaette eesmärk.»
Ööseks ja nädalavahetusteks ventilatsiooni maha keeramine, samuti kütmise vähendamine on saamas reegliks.
Investeeringud selleks, et tulevikus säästa, on aga oluline märksõna.
Jürgenson nimetas nelja päikesepargi rajamist: ametikooli hoonetele Põllu ja Kopli tänavas, Klaabu lasteaiale ja ka Lille tänava loodusmajale. «Kõik uued majad, mis me ehitame, aga ka vanade rekonstrueerimisel, kui konstruktsioonid võimaldavad, oleme päikesepaneele paigaldanud,» ütles Klaas.
«Suvel jääb elektrit üle, saab võrku tagasi müüa,» sõnas Jürgenson. «Protsess on ajamahukas, üle aasta kulub võrguettevõttel otsustamaks, kas saab võrku müüa.»
Kuhu kulub Tartu elekter?
- 1/3 tänavavalgustusele (7100 MWh), sealhulgas foorisüsteemid, sellest omakorda kolmandik on päevane elekter.
- 2/3 hoonetele (11 700 MWh)
- Kokku u 18 800 MWh
Linnapea Urmas Klaas võttis abinõud kokku nii, et linn investeerib süsteemidesse, mis tulevikus aitavad tegevuskuludelt kokku hoida ja otsib ka võimalusi, kuidas vähem kulutada.
Tema tõi näiteks eelmisel nädalal volikogus arutatud projekti, mis näeb ette 2,8 miljoni euro eest asendada tänavatel vanad naatriumvalgustid uuemate leedvalgustitega, mis võiks aastas tuua kokkuhoidu 545 000 eurot ja sedasi viie aastaga investeeringu tagasi teenida, edasi on juba plussis.
Pikk samm edasi
Teisalt kirjeldas ta, kuidas tänavavalgustuse sisse- ja väljalülitamine ei käiks enam 20 luksi juures, vaid 10 luksi juures. Silmale polevat palju vahet, aga linnaeelarvele annab aastas 50 000 eurot säästu.
Peale selle on hämardamine ehk ööseks valgustatuse vähendamine kokkuhoiuvõimalus, mis rahaliselt võiks tähendada umbes 15 000 eurot aastas.
Klaas nentis, et säästuabinõud jätkavad aastaid kestnud tööd, aga nüüd on asja kiirendatud. «Nüüd astume jõulise sammu edasi, investeerime selleks, et tegevuskulusid kontrolli all hoida. Kindlasti on sääst väga omal kohal. Tegevuskulud on kõigis omavalitsustes väga suure surve all,» lisas ta.
Muu hulgas analüüsib Tartu võimalusi, mil määral on elektriostul mõistlik minna universaalteenusele ja kus jätkata börsipaketiga.
Kas kunstlumi Tähtverre tuleb?
«Kunstlumi tuleb ikka,» kinnitas Tartu Spordi juhataja Eve Lill. «Plaanitud on kolm kilomeetrit suusaradasid, küll õhema lumega. Kui muidu tehakse 70 sentimeetrit, siis nüüd 30 sentimeetrit. Oleme eelarves arvestanud hinnaga 32 senti/kWh. Kui elekter on kallim, siis vaatame».
Lill tõdes, et võib juhtuda, et õhem rada ei kesta aprilli lõpuni, vaid üksnes märtsi lõpuni, aga see sõltub ilmast. Mullusest rohkem sõltub ilmast ka kunstlume tegemine. «Peaks olema seitse kuni kaheksa kraadi külma, et hakata tegema. Sellise piduse miinusega me enam ei hakka, see võtab liiga palju elektrit.»
Säästumeetmete tõttu on eeloleval talvel aga jalgpallurite päralt vähem kunstmuruväljakuid. Annelinna ja Reiniku kooli kunstmuruväljakult lund ei koristata, treenida saab Tamme staadionil või uues jalgpallihallis. Jüri Saar