Kalev Kudu asus oma teatriteed jätkama teist korda nullist

Kalev Kudu peatus pargis, meeles mõlgub Juhan Liivi luuletus «Lehed lang'sid». Foto: Margus Ansu

Tartu ülikoolis on teatritegemist harrastatud sajandeid, nii et praegusel Tartu üliõpilasteatril on juured väga sügaval. Aastal 1999 asus neid kastma toona 39-aastane Kalev Kudu, kes aga umbes aasta on trupiga astunud erinevaid radu. Praegu on ta keskendunud oma Nullteatrile.

Kuid nii nagu mõni aasta tagasi ametlikult asutatud Nullteatri teine omanik Kiwa on Kudule soovitanud, peaks selle etendusettevõtte nime kirjutama väikse tähega. (Siinses loos niimoodi erandina ongi.) Kusjuures null ei tähenda seda, et need kaks kultuuritegelast ei tee mitte nulligi.

Siinkohal tuleb asjale läheneda budistlikust vaatevinklist. Nõnda tähendab see ümmargune asi küll olematust või tühjust, kuid ühtlasi väljendab inimese võimet käsitleda tegelikkust teadvuse kõrgeimas seisundis ning tunnetada ümbritsevat ülimalt avatuna.