:format(webp)/nginx/o/2022/10/18/14906555t1hfd4e.jpg)
Kõrgema kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna õppejõu Kerli Jõgi autoriköide Joseph Kesseli romaanile «Lõvi» võitis Prantsusmaal ülemaailmsel köitekunsti biennaalil Raymond Devos’i instituudi eripreemia. Laiast ilmast saadeti sama romaani köiteid rohkem kui 200.
«Võtsin biennaalist osa esimest korda ja tahtsin loomeprotsessi lihtsalt nautida ehk osalemist mitte liiga tõsiselt võtta ja samas endale piisavas koguses väljakutseid seada. Alles seejärel tegelesin küsimusega, kuidas luua tervik, kus lugu, kujundus ja köitekonstruktsioon üksteist toetaksid ja täiendaksid,» kirjeldas Kerli Jõgi.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/18/14906558t1h4f30.jpg)
Autoriköide on lahendatud dos-à-dos tehnikas, kus kaks raamatut jagavad ühist tagakaant ja sellest tulenevalt avanevad vastassuunas. Romaan koosneb kahest osast ja nii jagas ka Kerli Jõgi raamatu kaheks ning kujundas mõlemale osale esikaane. Raamatute selgadel on kunstnik kohandanud onion binding (onion skin binding, eesti keeles sibulköide) tehnikat selliselt, et selja külge oleks võimalik õmmelda poognaid.
Suhtlemine lõviga
Kaante kujunduses on ta kasutanud erinevaid loomanahkasid ja kartongi ning masaide rõiva- ja ehtekunstis esindatud värve. Kaaned on kaetud taimparknahaga, mis kunstniku arvamuse kohaselt on sama hell ja tundlik nagu romaanis kirjeldatud suhtlus lõvi ja tüdruku vahel.
«Mulle meeldib, et mu köide on juba jõudnud salvestada mõned kriimud. See tuletab mulle meelde stseeni, kus Patricia mängib lõviga ja iga hetk on võimalus, et tüdruk läheb üle piiri ja saab viga. Aga ometi oskab Patricia enda eest seista ja lõvi teda nii õrnalt hoida,» meenutas Jõgi.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/18/14906575t1h5b86.jpg)
Füüsiline suhtlemine inimese ja looma vahel on romaanis olulisel kohal. Just selle pärast valis kunstnik köite kujunduse põhielementideks inimese käe ja lõvi käpa kujutise. Kui köite mõlemad kaaned kokku panna, satuvad Patricia käe ja lõvi käpa jälg kohakuti.
Raymond Devos’i instituudi juhi Catherine Dolto sõnul hakkas Kerli Jõgi töö silma läbimõeldud disaini ja meisterliku teostusega.
«Kohe kui köidet nägime, oli selge, et just see on Raymond Devos’i preemia laureaat,» lisas Dolto. «Köite mänguline konstruktsioon ning selle detailitundlik ja rikas kujundus mõtestab Kesseli romaani ja ka väljendab Devos’i isiksusele ja loomingule omast vaimukust ja intelligentsi.»
Biennaali peakorraldaja Michèle Douaze’i sõnul hindas žürii kõrgelt töid, mille tõlgendused polnud otse raamatu peakirjast tuletatud, vaid andsid edasi romaanis kujutatud õhustikku või visualiseerisid selle ideed. Douaze avaldas ka heameelt, et biennaali osalejate ja laureaatide hulgas on järjest enam noorema põlvkonna kunstnikke. Tema hinnangul näitab see köitekunsti jätkusuutlikkust ja annab kinnitust, et biennaali korraldamist tuleb kindlasti jätkata.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/18/14906578t1h9f7a.jpg)
Auhinnad anti üle galal, mis toimus Prantsusmaal Saint-Rémy-lès-Chevreuse’is Jean Racine’i saalis.
«Otsustasin autasustamisel osaleda peaaegu viimasel minutil ja seda suuresti tänu heade sõprade peenelt kavandatud veenmisele. Tutvuda köitekunsti tõeliste meistritega üle maailma, jagada kogemusi, rääkida oma loomingust ja uurida teiste köiteid oli inspireeriv ja hariv kogemus,» märkis Kerli Jõgi.
Järgmisel korral «Öine lend»
Saint-Rémy-lès-Chevreuse’is korraldati korraldati rahvusvaheline biennaal (Biennale Mondiale de la Reliure d'Art) tänavu septembris 16. korda. Osalevaid kunstnikke oli 18 riigist. Igaks biennaaliks valitakse üks prantsuse kirjandusklassikasse kuuluv teos ning kujundatakse ja antakse välja selle eritrükk.
Järgmine biennaal toimub 2024. aastal. Kunstnike ülesandeks on köita ja kujundada Antoine de Saint-Exupéry romaan «Öine lend».
Biennaalil auhinnatud tööde kohta saab lugeda ajakirja Art & Métiers du Livre viimasest numbrist. Kerli Jõgi auhinnatud autoriköidet saab 28. oktoobrini näha Pallase raamatukogus (Tolstoi 4, I korrus).
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)