Tarmu Kurm: laenutushüvitised kui vedelseep

Tarmu Kurm Foto: Erakogu

Saatan ei peitu alati pelgalt pisiasjades, vaid ka otsustes, mille korral võib pisike kokkuhoid kaasa tuua ebaproportsionaalselt suurel määral kahju.

Kirjanike laenutushüvitiste kahanemise saaga meenutab ühe Tartu spordiklubi vedelseebipoliitikat. Kõigepealt kadus klubi pesuruumist suurem osa seebidosaatoritest ja veidi enne klubi lõplikku sulgemist kruviti seintelt maha viimasedki. Miks ma sellise paralleeli toon? Saatan ei peitu alati pelgalt pisiasjades, vaid ka otsustes, mille korral võib pisike kokkuhoid kaasa tuua ebaproportsionaalselt suurel määral kahju.

Kui spordiklubi näite juurde naasta, siis odava seebi kadumine – mis ülejäänud väljaminekute juures on ju tilluke kuluartikkel – oli vähemalt kahel põhjusel väga nigel otsus. Esiteks oli see oluline mainekahju, sest kuude kaupa ironiseerisid kliendid rumala koonerdamise üle: kas peatselt keeratakse kinni ka dušivesi ja pärast sportimist tuleb end lihtsalt rätikuga üle hõõruda või päädib asi koguni sellega, et varsti on tarvis kodust omad hantlid jõusaali kaasa võtta. Teiseks tegi see otsus karuteene ka spordiklubi basseinivee kvaliteedile, sest sinna hüppasid kliendid, kel ei olnud võimalik end enne korralikult pesta.