Inimesegeneetika ühing tunnustas elutööpreemiaga Raivo Uibot
12. oktoober 2022, 15:50
/nginx/o/2022/10/12/14894431t1h432c.jpg)
Eesti inimesegeneetika ühingu tänavuse elutööpreemia pälvis professor ja akadeemik Raivo Uibo, kes on immunoloogia ja eriti selle kliinilise suuna üks alusepanijaid Eestis. Samuti on ta uurinud geenide rolli immuunvastuse regulatsioonis.
Raivo Uibo juhendamisel on kaitstud 17 doktoritööd, ta on mitme teadusnõukogu ja rahvusvahelise erialaseltsi liige ning teda on 1995. ja 1999. aastal tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga. 2001. aastal andis president talle Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi ning 2008. ja 2013. aastal on teda tunnustatud Tartu ülikooli medaliga.
/nginx/o/2022/10/12/14894434t1hd005.jpg)
Elutööpreemiat märgib mõõdukas rahaline preemia, lisaks meene, kunstnik Markus Kasemaa loodud graafiline leht, mis kujutab DNAd.
Eesti inimesegeneetika ühing on varem andnud elutööpreemia professoreile Tiina Talvikule, Andres Metspalule ja Mart Saarmale ning teistele teadlastele-geneetikuile.
Ühingu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul arenevad geneetikateadus ning selle rakendused Eestis kiirel sammul. «Inimesegeneetika on interdistsiplinaarne valdkond ja just seetõttu saame oma aastakonverentsidel kuulajaile pakkuda alati midagi uut ja huvitavat,» ütles ta.
Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverents, mis peeti tänavu septembri lõpus Pärnus, tõi kokku 215 Eesti teadusasutuste geeniteadlast. Programmis oli 24 ettekannet tervise ja geneetikaga seotud valdkondadest. Teiste seas esinesid Kaur Alasoo, Toomas Toomsoo, Jaak Kals ja Tuuli Käämbre, kes tutvustasid kõige värskemaid teadustulemusi genoomika, neuro- ja vaskulaarbioloogia ning onkoloogia valdkonnast. Eraldi sessioon oli noortele teadlastele. Parimaks noorteadlaseks valiti sel korral Kristine Roos.
Teadusmahukat iduettevõtlust tutvustavas sessioonis said sõna ettevõtete Nanonordica, Protobios ja Antegenes esindajad. Eesmärk oli näidata, kuidas teadustulemusi praktikas rakendada. Merike Leego tutvustas teadustöö kommertsialiseerimise tugimeetmeid ja Kai Jõers vastavaid tervishoiuvaldkonna regulatoorseid nõudeid.
«Rõõm oli näha, et ka tervishoiuvaldkonna ettevõtete töötajate ning arstide seas on osalemishuvi aasta-aastalt kasvanud,» märkis Tõnisson.
Eesti inimesegeneetika ühing loodi 2000. aastal, koondades geneetika, genoomika, geenitehnoloogia ja nende siduserialade teadlasi, eksperte, ettevõtjaid, meedikuid ja tudengeid. Ühingu tava on korraldada igal aastal eestikeelne teaduskonverents, mis on kogukonna üks laiapõhjalisemaid ja mõjukamaid teadusfoorumeid Eestis.