Keele teritaja: mida teeb puukirurg?

Keele teritaja Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Tõlkimine ja üldse võõrkeeles lugemine või suhtlemine on üks põnev tegevus. Võib juhtuda nii, et saad igast sõnast aru, aga mõte jääb ikka tabamatuks. Sellepärast tulebki tõlkida mõtet, mitte sõnu. Kuid kui tõlkija silmaring on ahtakene ja ta piirdub sõnade ühest keelest teise tõstmisega, võibki lugejale jääda teksti mõte kättesaamatuks. Parimal juhul on sellised imelikud otsetõlked lihtsalt naljakad, aga samas, kui lugeja ikka ja jälle loeb mõnd sellist värdkeelendit, võib ta hakata arvama, et nii ongi õige.

Põnevate tõlkeleidude tõeline kullakaevandus on igasugused veebikaubamajad. Mida kõike sealt ei leia! Õnneks on seal enamasti ka tootepildid, nii ei pea nuputama, mida siis õigupoolest müüakse. Näiteks saab ühest suurest e-poest osta kraavimantleid, neid müüakse naisterõivaste kategoorias. Foto järgi otsustades võiks öelda, et tegu on kas vihma- või tolmumantliga. Inglise keeles nimetatakse sellist riideeset trench coat’iks ehk tõepoolest leidub seal viide kaevatud rajatisele.

Ehk sobiks kraavimantliga kenasti kokku sidurikott. Ma ei tea mitte kedagi, kes sooviks sidurit kaasas kanda, enamik ei oska seda oma auto küljest lahtigi monteerida. Miks üldse on vaja mõnel naisel siduri jaoks kotti? Sellist asjandust müüakse nimelt naiste kottide kategoorias. Tegelikult aga saab sealt osta pisikese käekoti, mida võiks eesti keeli nimetada teatrikotiks või ümbrikkotiks, kuhu mahuvad ehk huulepulk, pangakaarti ja teatribinokkel, mitte enam. Ingliskeelses maailmas pistavad daamid need asjad clutch bag’i, sõnapaari esimese osa üks tähendusi on tõesti sidur, kuid see ei ole mingi põhjus sundida eesti naisi ilma erilise vajaduseta autojuppe kotti pistma.