Irja Alakivi: Olmejäätmetes sisalduvast energiast

Irja Alakivi Foto: Tairo Lutter

Eesti eesmärgid jäätmekäitluse valdkonnas on seotud Euroopa Liidu eesmärkidega. Ei saa siiski öelda, et kohapeal valikuvõimalusi nende saavutamiseks ei ole ja ametnikud nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil võivad istuda käed rüpes. Otse vastupidi. Pidevalt tuleb analüüsida olukorda ja kohandada oma tegevusi vastavalt muutunud või muutuvatele oludele.

Praegu elame suures energiapuuduses, nii soojuse kui ka elektri puuduses. Ega see praegune olukord saabunud ootamatult. Nii soojust kui ka elektrit võib saada ka olmejäätmetest. Jah, jäätmepõletamise prioriteetsuse aste ei ole kõrge, kuid mitte ka olematu.

Jäätmehierarhia järgi on jäätmete kasutamine energia tootmiseks väiksema keskkonnajäljega kui nende prügilasse ladestamine. Riigikontroll on juba aastate eest väitnud, et tegelikult puudub sortimata segaolmejäätmete prügilatesse ladestamise üle tõhusalt toimiv järelevalve. Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50 protsenti olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30 protsenti. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20 protsendi biolagunevaid jäätmeid, aga endiselt ladestame rohkem. See tõdemus pärineb keskkonnaameti kodulehelt.