E, 5.12.2022

Urmas Kruuse: miks väärtustada Eesti toitu?

Urmas Kruuse
, maaeluminister, RE
Urmas Kruuse: miks väärtustada Eesti toitu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Urmas Kruuse
Urmas Kruuse Foto: Lõuna-Eesti PM/Scanpix Baltics

Eesti toit on osa meie kultuurist. See on osa meie identiteedist ja meie igapäevaelust. Ma ei kujuta ette Eestit kohaliku köögita. Ei kujuta ette Eestit musta leiva, keefiri või kiluroogadeta. Ei kujuta ette olukorda, kus meile vajalikuks ja südamelähedaseks olev kohalik toit meile enam kättesaadav ei ole. Seda ei juhtu ning ei tohigi juhtuda.

Eesti toidu kuud märkiva septembrikuu lõpu puhul on paslik meelde tuletada, et kuigi praegustel keerulistel aegadel keskendume õigustatult palju oma riigi sõjalisele julgeolekule, tuleb selle käigus kindlasti meeles pidada ka meie toitu ning selle tagamist.

Meie toidutootjate tänuväärne töö

Meil on tublid toidutootjad ja tööstused, kes tegutsevad selle nimel, et meile toit lauale tuua. Nad teevad pidevalt pingutusi selleks, et toidutootmine muutuks üha kestlikumaks ning et meie valik toidupoes oleks võimalikult mitmekülgne ja tervist toetav. Eestis on tänu suurele tööle olnud ajalooliselt ja on ka edaspidi konkurentsivõimeline põllumajandustootmine. Tänu sellele ulatub Eesti isevarustatus olulisimates tegevusharudes tublisti üle riigisisese vajaduse ning toodangut jätkub ka ekspordiks.

Kui me tahame, et see nii ka jätkuks, peab igaüks meist selle nimel tegutsema. Toidu päritolu on meie toidukorvi täitmisel saamas üheks tähtsamaks valikukriteeriumiks. Kui toetame kohalikku tootmist, saame tugevdada ka neid tootmissektoreid, kus meie isevarustatuse määr veel päris sada protsenti ei ole. See on meie riigi toidujulgeolekule äärmiselt oluline.

Toidujulgeolek on meie endi kätes

Eesti on väike ja avatud majandusega riik. See tähendab, et maailmaturu muutused jõuavad meieni kohati kiiremini kui teistesse suurtesse riikidesse. Lisaks on toidutarneahelad keerukad ning tihedalt seotud muude sektoritega, nagu transport ja energeetika. Vastastikuse sõltuvuse tõttu võivad häired muudes majandussektorites põhjustada ka häireid toidutarneahelas ning seda oleme viimasel ajal kahjuks kõik omal nahal ka kogenud.

Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on viimase kahe aasta jooksul saanud osaks meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suuresti kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi. Kuigi Eestis ei ole ette näha puudust kindlatest toiduainetest, peame tarbijatena igaüks siiski oma panuse andma, et see nii ka jääks. Tühje poeriiuleid ei maksa küll karta, kuid kindlasti tunnevad end kindlamana need, kes on pannud ka ise käe külge – kasvatanud, korjanud ja hoidistanud. Samuti saavad oma panuse anda need, kes täidavad oma toidukorvi teadlikult. Toidujulgeolekule mõeldes ei pea me mõtlema ainult sõjale, vaid end ümbritsevale keskkonnale ning kestlikkusele ka tulevikus.

Eelolev talv Eesti toidusektoris

Toidutarneahela puhul on ülioluline, et avalik ja erasektor teeksid tõhusat koostööd. Sel viisil suurendame enda valmisolekut ning suudame koordineerida tegevust kõigil tasanditel. Lisaks suurendab see Euroopa Liidu toidutarneahela vastupanuvõimet.

Hinnad on viimastel kuudel jõudsalt tõusnud ning enim on see puudutanud just suure energiavajadusega sektorite toodangut. Tootmiskulud ning energiakandjate hinnad on küll põllumeestele ja toidutootjatele kallinenud, kuid me peame mõistma, et tegu on kohati ajutise turušokiga. Võtab veidi aega, kuni uued tarneahelad on sisse töötatud ning riikide pehmendavad majandusmeetmed oma mõju avaldavad.

Oleme riigi tasandil toidutootmise kui strateegiliselt olulise majandusharu tähtsust mõistnud ning töötame selle nimel, et toidu varustuskindlus saaks lähitulevikus määratletud elutähtsaks teenuseks. Sellega saaksid toidutarneahela olulisemad osalised elutähtsa teenuste osutajateks ning seeläbi toidujulgeolek üheks osaks riigikaitse vundamendis. Selle tulemusena peavad nii ettevõtjad kui ka riik senisest enam selle sektori toimetulekuga aktiivsemalt tegelema. Lisaks oleme toidutööstustele välja töötanud toetuse energia varustuskindluse tagamiseks, mille abil saavad tootjad ehitada endale vajaliku ehitise või soetada vajaliku seadme või generaatori.

Eesti toidu tulevik

Eesti toidu tulevik püsib teadlike tarbijate najal. Tulevik on üldiselt aga noorte kätes ning seepärast tuleb usinalt tegeleda ka järgnevate põlvede harimise ning nende teadlikkuse tõstmisega. Ühiskond kindlasti mõjutab väärtuste kujunemist, aga tuleb meeles pidada, et konkreetsemat rolli mängivad selles ka nii lapsevanemad, lasteaiad ja koolid kui ka riik laiemalt. Maaeluministeerium on võtnud noorte harimise üheks oluliseks tegevussuunaks. Näiteks alustame tänavu pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu.

Mahetoidu pakkujate toetamine on äärmiselt vajalik, et meie lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. Samuti on oluline, et lapsed ja noored mõistaksid paremini, kust toit tuleb, ning tunnetaksid, kuivõrd oluline on toidukultuur. Mahetoidu pakkujate toetamine ning seeläbi kohalike mahetootjate eelistamine aitab kaasa toidu kestlikumale tootmisele ja tarbimisele.

Meie eesmärk

Lõppeva Eesti toidu kuu ning paljude teiste maaeluministeeriumi tegevuste eesmärk on panna inimesi mõtlema igapäevase toidu teekonnale. Tahame tõsta kohaliku köögi ja toidukultuuri tähelepanu keskpunkti ning väärtustada seda tööd ja vaeva, mille abil toit meie lauale jõuab. Olgem oma toidule ja kohalikele tootjatele tänulikud ning tehkem ise kõik, et kohalik köök säiliks igavesti. Eesti toit väärib seda.

Märksõnad
Tagasi üles