T, 6.12.2022

PILDID ⟩ Kirjanike liit 100. Näitusel leidub raamatute kõrval Marie Underi juuksesalk

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Kirjanike liit 100. Näitusel leidub raamatute kõrval Marie Underi juuksesalk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kirjandusmuuseumi saalis on rändnäituse stendid vaheldumisi vitriinidega.
Kirjandusmuuseumi saalis on rändnäituse stendid vaheldumisi vitriinidega. Foto: Kristjan Teedema

Postimees avaldas 9. oktoobril 1922 põhjaliku ülevaate kolmandast Eesti kirjanike kongressist. Selle avas 8. oktoobril kell 10.30 Tallinna raekoja saalis Friedebert Tuglas ja sellele järgnes pärastlõunal Eesti kirjanike liidu asutamise peakoosolek. Sajandat aastapäeva tähistatakse täna Eesti kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga.

Johannes Semperi fotoaparaadi juures on liidu liikmete piletid. Nõukogude Eestis kuulusid kirjanike liidu liikmed üksiti NSV Liidu kirjanike liitu.
Johannes Semperi fotoaparaadi juures on liidu liikmete piletid. Nõukogude Eestis kuulusid kirjanike liidu liikmed üksiti NSV Liidu kirjanike liitu. Foto: Kristjan Teedema

Kirjanike liidu minevikust, olevikust ja tulevikust kõnelevad Tiit Aleksejev, Berk Vaher, Sirje Olesk, Tõnu Tannberg, Hanna Linda Korp ja Janika Kronberg. Näha saab rahvusarhiivis valminud filmiprogrammi Eesti nõukogude kirjanike liidu ajaloost (koostanud Ivi Tomingas).

Muuseumi otsaseinal avatakse näitus «Tartu noor kirjarahvas». See koosneb kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni kuuest uuest fotoaknast, mis on valminud koostöös ajakirja Värske Rõhk toimetuse ja firmaga Seri Disain.

Henno Käo kujundatud kirjandusteemalised plakatid.
Henno Käo kujundatud kirjandusteemalised plakatid. Foto: Kristjan Teedema

Saalis avatakse Henno Käo kujundatud kirjandusteemaliste plakatite näitus, mis on riputatud kahele seinale. Raamatute, fotode, dokumentide ja esemete väljapanek on vitriinides, mille vahel on viiest infostendist koosnev rändnäitus.

Kultuuriloolise arhiivi ja arhiivraamatukogu materjalidel põhinevas väljapanekus on esitatud kirjandust ja sellega seotud loomeliitu mitte suletud süsteemina, vaid ühiskonda loovalt uuendava jõuna. Näituse on koostanud Janika Kronberg ja kujundanud Kaili Kalle.

Marie Underi juuksesalk.
Marie Underi juuksesalk. Foto: Kristjan Teedema

Kronberg rääkis näitust tutvustades, et muu hulgas saab näha kirjanike liidu ajalugu trükistes ning kirjandusmuuseumis alal hoitavaid esemeid, mis on kuulunud kirjanikele. Saali siseneja märkab kõigepealt vitriini, milles on näiteks Johannes Vares-Barbaruse arstiriistade komplekt ja Marie Underi juuksesalk. «On ka Aino Kallase matkakoti võti, aga me ei tea, kus on kott ja mis seal kotis on olnud,» ütles näituse koostaja.

Ajalises järjekorras koostatud stendidel leidub informatiivset teksti ja fotosid. Nii näiteks selgub, et kirjanike liidu algusaegadel tehtud fotol on meeste hulgas ainult üks naine – Marie Under. Viimasel stendil on kirjas, et tänavuse septembri seisuga on liidus 336 liiget, kellest mehi on 195 ja naisi 141.

Kronberg oli iseäranis rõõmus firma Seri Disain korraliku ja kiire töö eest infostendide valmistamisel. «Meil pidi olema kõik trükkiminekuks valmis kaks nädalat tagasi, et saada vähemalt üks päev enne avamist kätte. Me jäime kaks nädalat hiljaks, aga saime ometi kaks päeva varem kätte,» ütles ta.

Järgmine rändnäituse stendide väljapanek on 8. oktoobril Estonias.

Märksõnad
Tagasi üles