Tähtvere avatud naistekeskusesse Näituse tänav 3 majja seatakse 1. oktoobri keskpäeval üles heategevuslik kohvik, mille toidud valmistab ukrainlaste kogukond. Kell 13 leiab seal aset Ukraina lillemustrite töötuba ukrainlanna Jarõna Ilo juhendamisel ning kell 14 algab kontsert, kus laulavad ukrainlased.
100 komplekti sooja pesu Ukraina meestele! Kohvik ja kontserdid Tähtvere naistekeskuses
Kell 17 on kavas veel üks kontsert, kus India bambusflöödil mängib Leho Rubis ja tampuril Liina Vainumetsa, luuletusi loeb näitleja Maarja Jakobson vaheldumisi ühe ukrainlannaga, kelle nimi on Sofia. Esimene deklameerib eesti, teine ukraina keeles.
Päev on pikk ja meelolukas ning algusest lõpuni pühendatud Ukrainale, eesmärk on koguda raha, mille eest muretseda 100 komplekti sooja pesu Ukrainas sõdivaile ja töötavaile meestele deviisi all «Mehed sooja!»
Ukraina klubi
Laupäeviti koos käiv Ukraina klubi tekkis Tähtvere avatud naistekeskuse juurde tänavu kevadel, pärast 6. märtsi heategevuslikku puhvetit. Naistekeskuse juht Pille Rives ütles, et too puhvet osutus ülimenukaks, nad kogusid 7600 eurot, mille annetasid Mondole. Aga et raha kogumise kõrval sama oluline on seegi, et Ukraina nimesed saaksid koos käia, ennast avada, omavahel rääkida ja maailma asju arutada, sündis sinna ka Ukraina klubi.
«Oleme igal laupäeval mõne tunni kõik koos,» kirjeldas Pille Rives. «Kohal käivad ukrainlased, kes on Tartus elanud juba enne sõda, samuti sel aastal sõja eest varju tulnud põgenikud ning kohalikud inimesed. Päeva jooksul astub läbi vahel kümmekond, vahel paarkümmend inimest.»
Tähtvere avatud naistekeskuse Facebooki lehel on neist kohtumistest näha meelolukaid postitusi koos piltidega.
«Kuna paljude klubi liikmete lähedased on sõjas ja nad ise tegelevad siin pidevalt raha ja asjade saatmisega Ukrainasse, siis otsustasime, et aitame jälle,» rääkis Pille Rives. «Palusime ukrainlasi toetavail vabatahtlikel teha nimekiri sellest, mis tundub neile praegu kõige vajalikum. Esimesele kohale asetus soe pesu.»
Üks neist tartlastest, kes Ukraina inimesi toetab ja aitab, on näitleja Maarja Jakobson, kes koos geeniteadlasest sõbranna Monika Karminiga ning mõne teise hea tuttavaga Ukraina klubi tegemistes kaasa lööb.
«Mul on teatritööd praegu vähe, see sobib hästi,» põhjendas ta ja rääkis, kuidas pärast 24. veebruarit võttis see sõda kogu ta olemise üle.
«Ma mõistsin, et ukrainlasi tuleb igal viisil aidata, aga ma mõistsin ka, et mulle endale on see aitamine samuti otsekui hingehoid,» ütles ta. «Et sel hirmsal ajal tuleb kokku hoida ja ukrainlastele igal sammul märku anda, et nad ei ole üksi. Siis on endal süda rahulikum.»
Maarja Jakobson on ka ühe pere kontaktiisik, pereema nimi on Nastja, ja ta kirjeldas, kui vapper on Nastja olnud.
«Ma ei ole teda kordagi nutmas näinud,» rääkis ta. «Temalt olen ma nii palju õppinud, eriti kui ta ütleb: «Нужно идти вперед, а не назад!» Et minna tuleb edasi, mitte tagasi. Aga alles nüüd, pärast seda mobilisatsiooni Venemaal, näen ma Nastjat tõeliselt murelikuna.»
Näitleja Maarja Jakobson on 1. oktoobri kell 17 algaval kontserdil see inimene, kes loeb Eesti luulet: Doris Kareva, Hando Runneli ja Andres Ehini loomingut.
Sada korda 18 eurot
Ta on ka ehituspoes uurimas käinud, et kui palju võiks maksta üks kvaliteetne soe pesu. Maksab 18 eurot.
«Me riputame ühe komplekti 1. oktoobril nähtavale, et inimesed, kes annetada soovivad, võiksid näha, millist toodet me silmas peame,» ütles ta. «Niisiis on meil vaja 1800 eurot, et oma eesmärk täita. Kui raha peaks üle jääma, siis ostame juurde metsatehnikat, ühe mootorsae.»
Maarja Jakobson soovitab tartlastel külastada 1. oktoobril kindlasti ka Tähtvere naistekeskuse Ukraina kohvikut, mille suupisted ja muu kraam on ukrainlaste valmistatud. «Nende toidutegemise oskus on nii suurepärane,» kinnitas ta. «Näiteks nende borš! Mmm, mul ei lähe see maitse meelest!»
Mida ukrainlased veel praegu vajavad, millest nad mõtlevad?
Maarja Jakobson, kes Ukraina klubi inimesi tõesti ka isiklikult tunneb, ütleb, et praegu on nad väga kontsentreerunud hakkamasaamisele Eestis.
«Et lapsed kooli saaksid, ja et kuidas nende lastel koolis läheb, ja kel on vaja arsti juurde pääseda. Ja üldse, kuidas igapäevamuredega siin toime tulla. Nad ootavad väga sõja lõppu... Nad on eestlastele nii tänulikud. Ma arvan, et tuleb kokku hoida. Meie elu on praegu just selline, seda elu meie elame siin!»