Konverents Juhan Maiste auks lõpeb lõppu algusega siduva raamatu esitlusega

Professor Juhan Maiste. Foto: Kristjan Teedema

Täna toimub Tartu ülikooli muuseumi valges saalis kunstiajaloo professori Juhan Maiste 70. sünnipäeva puhul konverents «Mälumaastikud». Ettekanded tutvustavad peamisi uurimisvaldkondi, millele professor Maiste on teadustöös pühendunud. Need on muinsuskaitse ja restaureerimine, Tartu ülikooli arhitektuuriansambel, mõisakultuur ja maastikuarhitektuur.

Konverentsil esinevad kolleegid nii Tartu ülikoolist, Eesti kunstiakadeemiast, Eesti maaülikoolist kui ka Lätist, Soomest ja Suurbritanniast.

Kell 16 esitletakse muuseumi Morgensterni saalis Juhan Maiste autorikogumikku «Lõpp on algus» (kirjastanud Varrak, 424 lk). See on tema raamatute «Tuldud teed tagasi» (2002) ja «Tuldud teed edasi» (2007) mõtteline järg.

Raamatu «Lõpp on algus» esikaas. Foto: Repro

Uue raamatu tekstid ja luuleread võtavad kokku Juhan Maiste teadustöö ja vabaloomingu peasuunad, mis on inspireeritud tema arvukatest rännakutest mööda Euroopa kultuurihälle. Nii võibki lugeja käsitleda seda ka kui biograafilise teose või reisiraamatuna, sest olgu tegemist akadeemilise teksti, esseistika või luulega, esmalt räägivad need paikadest, kus autor on viibinud ja maailma ilust vaimustunud. Rooma, Veneetsia, Olümpose mägi ja Kastaalia allikad, Oxfordi vanad müürid ja Kadrioru park – see ei ole muidugi kõik, vaid alles algus.

Juhan Maiste on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Tema varane teaduslik töö on esmajoones seotud Eesti kunstiakadeemiaga ning tema asutatud muinsuskaitse ja restaureerimise teaduskonnaga.

Uuele raamatule eessõna kirjutanud Kadri Asmeri sõnul asus Juhan Maiste Tartu ülikooli kunstiajaloo osakonna juhina tööle 2007. aastal ning jätkas tegevust oma kunagiste eelkäijate (Sten Karling, Armin Tuulse jt) põhimõtete ja eesmärkide vaimus. Selle üheks tulemiks on olnud rahvusvahelise teadusajakirja Baltic Journal of Art History ellukutsumine.

Kolmanda liinina nimetab Kadri Asmer Juhan Maiste osa Eesti maastikuarhitektuuri teoreetiliste suundade kujundajana ning pikaaegset tööd külalisprofessorina Eesti maaülikoolis.