/nginx/o/2021/06/03/13821721t1hf045.jpg)
/nginx/o/2022/09/28/14863254t1h73e7.jpg)
Riia ringristmiku ümberehitusel on käsil viimane suurem sulgemine, järg on jõudnud Valga maantee alguse kätte. Kuid lisaks ehitusele käivad objektil ka haljastustööd, mis peaks valmis saama oktoobri lõpuks.
Haljastustöid tegeva OÜ De Visu Maastikuehitus tegevjuht Siim Soasepp pani töö tellijate ehk linnaja transpordiametiga pead kokku juba mullu. Läbi tuli arutada taimeliigid ja nende hulk ning seejärel alustas haljastaja taimede ettekasvatamist. «Suur osa taimi on pärit meie enda kasvatustest,» selgitas Soasepp. «Kuid osa tuli tuua ka lähiriikidest, sest Eestist pole võimalik tellida näiteks 8000 kadakat korraga.»
Tuhanded taimed
Riia ringi haljastuse puhul tulebki mahtudest rääkida tuhandetes, haljastajale on sellise mastaabiga projekt esmakordne. Istutada on vaja sadu puid kuuest liigist, tuhandeid suuremaid ja väiksemaid põõsaid, näiteks kadakaid, enelaid ja sõstralisi, ronitaimi ning külvata niidulilli ja muru.
«Istutatud taimede arvult on meil maha pandud nüüd ligi 30 protsenti ettenähtud kogusest, pindalalt on valmis aga juba 80 protsenti,» kirjeldas Soasepp. Erinevus taimede arvu ja kaetava pinna vahel tuleneb Riia ringristmikust endast, kuhu haljastamisega jõutud ei ole.
Haljastustöid teeb objektil iga päev üks brigaad, kuhu kuuluvad kolm-neli inimest ja projektijuht. Lähedal töötab teisel objektil samuti ettevõtte brigaad, kes tuleb võimaluse korral appi.
Ilmataadi tujusid haljastaja arvesse võtta ei saa, kuna oktoobri lõpuks on vaja töödega lõpule jõuda, vastasel korral oleks järgmine sobiv istutusaeg järgmise aasta sügisel.
Osa taimi tuli tuua ka lähiriikidest, sest Eestist pole võimalik tellida näiteks 8000 kadakat korraga, selgitas haljastustööde juht Siim Soasepp.
Praegu käib istutamine näiteks suletud Valga maantee lõigul, valminud on Aardla tänava kõrval jooksev haljasala.
Maailmas valitsev ebakindlus on teinud kulukamaks ka haljastustööd. Siiski ei ole probleem taimede kättesaadavuses, vaid pinnasematerjalis ja veokuludes. Näiteks multši hind on mitu korda tõusnud ja kättesaadavus on üsna halb.
«Taimede poolest ei ole me suurt muutust märganud, pigem oli sel rindel raskem paar aastat tagasi Brexiti ajal, kui taimi lihtsasti kätte ei saanud,» meenutas Soasepp.
Haljastajatele on abiks ka peatöövõtja AS GRK Infra, et istutajate näpunäidete järgi pinnast korrigeerida ja istutustöödeks ette valmistada. «Nii mõnelgi pool oli näiteks kogujateede juures ümbrus üsna võssa kasvanud ja sealt tuli puud eemaldada,» nentis GRK Infra projektijuht Ergo Paas. «Ka ütlevad haljastajad, mitu kuupmeetrit mulda kuhugi tuua ja kui sügavale on juurte tarbeks vaja kaevata.»
Otsetee üle muru
Kuigi taimede istutamine juba käib, tuleb Soasepa sõnul olla valmis sellekski, et järgnevatel aastatel peab osa püsikuid asendama. Ka tuleb üle vaadata linnaniidud ja muruplatsid, kuhu sel sügisel seemned maha pannakse.
Et rajatavat haljastust võivad kahjustada seal tallama hakkavad inimesed, on kaalutud taimede tärkamise ajaks siltide väljapanekut.
«Me saame aru, et inimesed on harjunud oma äranägemise järgi käima ja harjumuse jõud on tugev,» märkis Paas. «Kus võimalik, seal oleme inimeste teekonda ka arvesse võtnud. Praegu on kavas lisatööna rajada Aardla tänava lähistele üks kergliiklustee sinna, kus oleme näinud inimesi rohkem liikumas.»
Riia ringristmik peaks valmima 2023. aasta alguses.
/nginx/o/2022/09/28/14863255t1hd844.jpg)
/nginx/o/2022/09/28/14863256t1h08a9.jpg)