L, 10.12.2022

Kolm noort arhitekti: Hea ruumi eliteerimine. Nüüd ka Toomel

Mark Aleksander Fischer, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson
Kolm noort arhitekti: Hea ruumi eliteerimine. Nüüd ka Toomel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Üks võimalik eskiis Toomkiriku ümbruse kasutamisest ja seal asetsevast kohvikust.
Üks võimalik eskiis Toomkiriku ümbruse kasutamisest ja seal asetsevast kohvikust. Foto: Stuudio TÄNA ja Mark A. Fischer. Joonise aluse 3d mudel TÜ ja DataCap OÜ

Muinsuskaitsealasid võib võrrelda veekogudega, kus randa pääsu sulgemine on keelatud ning kallas peab jääma avalikku kasutusse. Mõlemas ruumis kehtib ühiskondlik kokkulepe, et tegu on väga väärtuslike ruumidega, mis peavad jääma kättesaadavadaks kõigile. Michelini klassi restoran seda tingimust ei täida.

Käivitunud on tormiline debatt selle üle, milline restoran toomkiriku varemetesse kõige paremini sobib. Arutelu on vedanud erainitsiatiiv ja -huvi, tervitatav ju, ent silma torkab liiga kitsas lähenemine nõnda keerulisele ja väärtuslikule ruumile. Arutelu selle tundliku koha üle on alanud valest otsast, restorani interjöörist, kuigi küsima peaks hoopis tähtsamaid küsimusi.

Toomemägi on osa Tartu muinsuskaitsealast ja kunagisest bastionivööndist, kahest väga terviklikust linnaruumilisest üksusest. Iga muudatus, mis selles tervikus tehakse, peab lähtuma suuremast linnaehituslikust visioonist. Enne kui asume rääkima ühest hoonest, on tarvilik küsida, mis on Toomemäe roll, funktsioon ja potentsiaal. Mis on tema suhe vanalinna ja ülejäänud linnaga? Milline peaks see ruum olema ja kellele?

Toomkirik on siin üks tegur teiste seas ja selmet, et asuda kibekiiresti ajaloolise toomkiriku kallale (sest see on ehitusõiguslikult võimalik ja kultuuripealinn tuleb kohe-kohe), peaksime küsima, mida me tegelikult ühiskonnana nõnda väärtuslikust ruumist tahame.

Tartu üldplaneering seab eesmärgiks tagada Toomemäe maa-ala ja hoonete maksimaalse avaliku kasutamise. Siseruumid toovad endaga alati kaasa kasutust ja seeläbi käivitavad endaga külgnevaid väliruume. Suurem kasutajate hulk võimaldab aga maksimeerida mingi ala potentsiaali, põhjendades samas avaliku ruumi säilitamise ja arendamisega kaasnevaid kulusid. Sellest vaatepunktist on Toomemäele avalike siseruumide lisamine väga hea mõte.

Mark Aleksander Fischer, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson.
Mark Aleksander Fischer, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson. Foto: Erakogu/Montaaž

Samas, väga väärtuslik ruum ja selle kvaliteedid peavad jääma kättesaadavaks kogu ühiskonnale. Hea ruumi eliteerumine on Eestis selge trend, mida on Tallinna mereäärsete arenduste ja kaubanduskeskuste kontekstis ka viimasel ajal palju käsitletud. Oleme jõudnud pseudoavalike ruumideni, mis teoreetiliselt on küll kõigile avatud, ent mille kasutamise tingimuseks on keskmisest kõrgema hinnatasemega tarbimine. Segregatsiooni süvenedes väheneb osa gruppide ligipääs aina suuremale osale heast ruumist. Tulemuseks on võõrastavad alad, mis paistavad olevat mõeldud kellelegi teisele, kelle rahakott on raskem.

Muinsuskaitsealasid võib võrrelda veekogudega, kus randa pääsu sulgemine on keelatud ning kallas peab jääma avalikku kasutusse. Mõlemas ruumis kehtib ühiskondlik kokkulepe, et tegu on väga väärtuslike ruumidega, mis peavad jääma kättesaadavaks kõigile. Michelini klassi restoran seda tingimust ei täida.

Erahuvi loogika käsitleb objekte isoleeritult ja irdsena ümbritsevast kontekstist. Sellest huvist lähtuvalt on debati tähelepanu keskendunud toomkiriku sisse ehitamise problemaatikale. Tuletame meelde, et projekti eesmärk ei ole teenida avalikku huvi ega leida parim lahendus käesolevale alale, vaid ehitada efektne restoran sinna, kuhu seda on kõige lihtsam teha.

Tuletame meelde, et projekti eesmärk ei ole teenida avalikku huvi ega leida parim lahendus käesolevale alale, vaid ehitada efektne restoran sinna, kuhu seda on kõige lihtsam teha.

Kuigi esmapilgul on tegemist ajalooliselt «tühjalt» seisva mahuga, mille sees muinsuskaitse rusikareegli järgi võib tegutseda, on see tegelikult arhitektuurselt terviklik hoone. Ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekteeritud endine raamatukogu ja praegune muuseum on teadlikult vormistatud varemete sisse. See oli tolle aja maitsest ja esteetikast lähtuv selge disainiotsus. Toomkirik on terviklik objekt, mille hilisem kihistus – varemena säilitamine – on sama väärtuslik kui kiriku keskaegsed müürid.

Klassitsistliku ideoloogia mõttes on Toomemägi justkui Tartu akropol ja toomkirik selle Parthenon. See on romantiline park, kus paiknevad hajusalt ammuste aegade monumendid. Neist saab läbi jalutada ja unustada end vahetu ajaloo sisse. Toomkiriku n-ö hoonestamine annaks objektile täiesti teise tähenduse, lõikaks ta pargis kulgemisest ära ning kahjustaks pargi kui terviku kunstilist kontseptsiooni.

Toomkiriku varemed on esteetilised oma olemasoleval kujul ja paremas seisus kui nii mõnigi pärisvare, kus juurdeehitise lisamine võib olla ainus viis, kuidas ajaloolist väärtust päästa. Toomkirik ei vaja päästmist. Küll aga väärikat kohta Tartu linnaruumis.

Toomkiriku ümbrus on Toome keskus, kirikualune pind aga moodustab omamoodi väljaku. Krause on vormistanud toomkiriku väga klassikalise arhitektuurse võttega omaette muldplatvormile, rõhutades kiriku keskset (templilaadset) positsiooni. Platvorm on aga katendamata ega anna kuidagi väljaku mõõtu välja. Avamaks toomkiriku avalikku potentsiaali, on vaja kirikualune pind ja vahetu ümbrus katendada ning siduda pargiteedega.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt sobivad massiüritusteks Toomemäel just toomkiriku varemed ja nende sillutatud ümbrus. Funktsionaalses mõttes seal praegu aga sillutist ei ole. Kruusa-, liiva- ja murupind ei võimalda aga näiteks ratastooli, lapsevankri või mõne muu abivahendiga mugavat liikumist ja muutub vihmaga märjaks ja poriseks, takistades märkimisväärselt nii ka ürituste korraldamist.

Katendatud alale võib välja töötada modulaarse n-ö plug-in-mööblikataloogi: astmestiku etenduste jaoks, näitusemoodulid jne. Elemente saab fikseerida maa külge ja lihtsalt eemaldada. Selline lahendus ei fikseeriks toomkirikus ühtegi kindlat funktsiooni, vaid võimaldaks erinevat tüüpi paindlikku kasutust ja hoiaks kasutajaskonna võimalikult laia. Kui restoran on eksklusiivne ehk väljaarvav, siis katend on olemuselt inklusiivne – sisenemist toetav ja demokraatlik.

Oleme jõudnud pseudoavalike ruumideni, mis teoreetiliselt on küll kõigile avatud, ent mille kasutamise tingimuseks on keskmisest kõrgema hinnatasemega tarbimine. Segregatsiooni süvenedes väheneb osa gruppide ligipääs aina suuremale osale heast ruumist.

Kiriku müüriharja kõrgusele võiks anda klaasist katuse, mille arhitektuurselt õnnestunud eeskujusid võib leida kõikjalt maailmas. Kõrge katustatud väljak lihtsustaks märgatavalt väliürituste korraldamist ning pikendaks Toomemäe kui avaliku ruumi kasutamise hooaega.

Toomkirik on ajalooliselt olnud osa Tartu linnakindlustistest. Sellest tuleneb ka kiriku esifassaadi raskepärane ja kinnine olek, samuti säilinud vaadeldavus. Ajalooliselt on linnade kindlustusvööndi ette jääv ala olnud lage ja võimalikult nähtav. Tenniseväljakud toomkiriku ees on seda kvaliteeti säilitanud, kuid ka blokeerinud kõige võimsama vaate kirikule ja seda kandvale bastionile. Tenniseväljakute ümberkorraldamise või kolimisega saaks ühendada Kassitoome ja Toome ning võtta toomkirikuesine avaliku ruumina väärikalt kasutusse. Nõlva saaks lahendada terrasside või trepina, mis avaneks õhtupäikesele ja alumisele väljakule.

Tenniseväljakute ümberkorraldamise või kolimisega saaks ühendada Kassitoome ja Toome ning võtta toomkiriku esine avaliku ruumina väärikalt kasutusse. 
Tenniseväljakute ümberkorraldamise või kolimisega saaks ühendada Kassitoome ja Toome ning võtta toomkiriku esine avaliku ruumina väärikalt kasutusse. Foto: Stuudio TÄNA ja Mark A. Fischer. Joonise aluse 3d mudel TÜ ja DataCap OÜ

Toomele avaliku funktsiooniga paviljoni lisamine mitmekesistaks sealset ruumi ja toetaks toomkiriku säilitamist ja kasutamist. Toomkiriku sisse ehitamine paneb Toome potentsiaalid lukku, selle kõrvale ehitamine võib avada aga hoopis uusi võimalusi.

Paviljoni võimaliku asukohana näeme toomkiriku riigikohtupoolset külge, mida praegu iseloomustavad kaks ebamäärast parklat. Rajatav paviljon raamistaks toomkirikut ja toetaks kogu Toomemäge Näituse tänava ja Kassitoome teljega. Paviljoni saab viia osaliselt maa alla ja kokku toomkiriku platvormiga, muutes ta nii pigem osaks maastikust kui eraldi hooneks. Funktsionaalselt võib olla tegemist kohviku, raamatukogu lugemispunkti, ülikooli ja linna ühise õppe- ja esindusruumiga vms.

Uushoonestus on aga sekkumiste kõige jõulisem aste ning enne tuleb tõsiselt kaaluda, kui palju ja mis kujul sekkumine rikastaks ja säilitaks Toomemäe väärtusi kõige paremini.

Käesolevat visiooni ei peaks vaatama kui konkreetset arhitektuurset lahendust, vaid kui skemaatilist kogumit põhimõtetest ja võimalustest, millega Toomemäge käsitledes tuleks arvestada. Nii olulisele ja väärtuslikule ruumile ei tohi läheneda kiirustades, üht üritust või aastat silmas pidades. Nii olulisi otsuseid peab kaaluma vähemalt avaliku visiooni- või arhitektuurikonkursi abil.

Kuigi ala on jaotunud nii eraomanike, ülikooli kui ka linna vahel ning omandistruktuur muudab ruumilise terviku saavutamise keeruliseks, tuleb juhinduda laiemast visioonist, Toomemäest kui kvaliteetsest ja sidusast avalikust ruumist.

Märksõnad
Tagasi üles