Kolm noort arhitekti: Hea ruumi eliteerimine. Nüüd ka Toomel

Üks võimalik eskiis Toomkiriku ümbruse kasutamisest ja seal asetsevast kohvikust. Foto: Stuudio TÄNA ja Mark A. Fischer. Joonise aluse 3d mudel TÜ ja DataCap OÜ

Muinsuskaitsealasid võib võrrelda veekogudega, kus randa pääsu sulgemine on keelatud ning kallas peab jääma avalikku kasutusse. Mõlemas ruumis kehtib ühiskondlik kokkulepe, et tegu on väga väärtuslike ruumidega, mis peavad jääma kättesaadavadaks kõigile. Michelini klassi restoran seda tingimust ei täida.

Käivitunud on tormiline debatt selle üle, milline restoran toomkiriku varemetesse kõige paremini sobib. Arutelu on vedanud erainitsiatiiv ja -huvi, tervitatav ju, ent silma torkab liiga kitsas lähenemine nõnda keerulisele ja väärtuslikule ruumile. Arutelu selle tundliku koha üle on alanud valest otsast, restorani interjöörist, kuigi küsima peaks hoopis tähtsamaid küsimusi.

Toomemägi on osa Tartu muinsuskaitsealast ja kunagisest bastionivööndist, kahest väga terviklikust linnaruumilisest üksusest. Iga muudatus, mis selles tervikus tehakse, peab lähtuma suuremast linnaehituslikust visioonist. Enne kui asume rääkima ühest hoonest, on tarvilik küsida, mis on Toomemäe roll, funktsioon ja potentsiaal. Mis on tema suhe vanalinna ja ülejäänud linnaga? Milline peaks see ruum olema ja kellele?