«Miks see on hullude ideede labor, kui need ideed on täiesti normaalsed?»küsis hääl saalist Tartu Ülikooli ettevõtlikkust innustava ideelabori reedesel avaüritusel. «Sellepärast, et te siia kohale tuleksite,» naljatas ideelabori juht Kalev Kaarna.
Ülikool innustab ettevõtlikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsinedes selgitas Kaarna, et hullus tähendab ideelabori kontekstis julgust mõelda suurelt ja ambitsioonikalt. «Unustada ära piirid ja läheneda probleemidele loovalt,» rääkis ta.
Umbes 150 tudengit, õppejõudu ja ettevõtjat kokku toonud ideelabor on loov ja toetav keskkond ühiskonnale kasulike ja samas ka äriliselt potentsiaalikate ideede leidmiseks ning arendamiseks. «Välismaal on selline meetod tuntud open lab’i nime all – see ei ole midagi uut, kuid Tartu Ülikoolis pole seda varem nii suurelt tehtud,» märkis Kaarna.
DNA ja ürgbakterid
Mängud ajukahjustuse taastusraviks, veekogude kinnikasvamise peatamine ürgbakterite abil, kriminaalide DNA andmebaas ja profileerimine, meemüügi automaadid, nägemishäirete visualiseerimine – need on mõned näited 27 mõttest, mis olid avaürituseks ideelaborile laekunud.
«Ma olen kindel, et neist ideedest nii mõnestki on paari aasta pärast kasvanud väga suured ja tõsised asjad, mille üle uhkust tunda,» ütles Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna ettevõtluse nõustaja Aivar Pere.
Ta lisas, et ülikool vajab ja väärib ideelaborit, sest see on justkui infrastruktuur, millesse investeerimise kasu näeb tulevikus.
Ideelabor on Aivar Pere sõnul ka üks osa ülikooli ettevõtlikumaks muutumise kavast. «Ülikool on viimase paari aasta jooksul oma ettevõtliku ülikooli agendat tõsiselt kergitanud – ettevõtluspäevad, ideelabor, ülikooli teenuste müümine ettevõtjatele ja nõnda edasi. Ülikool kommertseerub selle parimas tähenduses,» lisas ta.
Teise kursuse geoloogiatudengi Marija Dmitrijeva ja kolmanda kursuse geenitehnoloogia tudengi Taavi Vanaveski meelest on ideelabor suurepärane lahendus õppetöö täiendamiseks.
«Minul näiteks projektijuhtimise kogumust pole üldse. Tulin huviga siia, et sellist kogemust saada. See, et sa midagi teoorias oskad, ei tähenda, et sa seda veel praktikas oskad,» lisas Dmitrijeva.
Nii Dmitrijeva kui ka Vanaveski ühinesid firma Click & Grow poolt ideelaborisse välja pakutud taimekasvatuskeskkonna arendamise idee meeskonnaga.
11 nädalat
Ideelabori töö jätkub järgmise 11 nädala jooksul meeskondades. Veel paari nädala jooksul saab ideelabori kodulehel ideelab.wordpress.com probleeme püstitada.
Ülikool on meeskondadele välja pannud mentorid ning ruumid, kus tegutseda, samuti stardiraha, millega näiteks toote prototüüp või arendatava tarkvara prooviversioon valmis teha. Tegemist on omamoodi eelinkubatsiooniga. Aasta jooksul investeerib Tartu Ülikool ideelaborisse üle 60 000 euro.
Pakutud ideid
• Uued rakendused mobiilse 3D-kaardi tehnoloogiale
• Rapsist küünlavaha tooted
• Rutiinse auto- ja bussisõidu muutmine põnevaks ajalooõppimiseks
• Paberdokumendile digitaalse info lisamine
Arvamus
Kristjan Haller
Tartu Ülikooli teadusprorektor
Eestis ei saa me kunagi teha väga mastaapset, suurt massi nõudvat asja. Seega peame olema loovad ja leidma oma niši: tegema midagi paremini kui teised või tegema midagi, mida teised ei teegi.
Ideelaboriga me tahame avardada mõtlemise piire. Tahame muuta lähenemist ellu ja õppeprotsessi, et inimesed oleksid olemuselt avatud, otsivad ja vastuvõtlikud hulludele või ka mitte hulludele ideedele.
Me ootasime umbes poole vähem osalejaid esimesele ideelabori üritusele, nii et ma olen väga liigutatud suurest huvist. Tartu Ülikool jätkab kindlasti ideelabori arendamist.