E, 5.12.2022

Suri rahvaluuleteadlane Ruth Mirov

Tartu Postimees
Suri rahvaluuleteadlane Ruth Mirov
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Ruth Mirov tegutses folkloristikas ka veel auväärses eas.
Ruth Mirov tegutses folkloristikas ka veel auväärses eas. Foto: Kirmus

Suri rahvaluuleteadlane Ruth Mirov (24. november 1928 – 26. september 2022), kes oli folkloristikas aktiivne veel tänavugi, auväärses eas.

Kolleegid Eesti kirjandusmuuseumist on kirjutanud nekroloogi, kus on märgitud, et Ruth Mirov (Treufeldt) on pärit Viljandist, tema koolitee algas Viljandi haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis ning jätkus aasta hiljem Nõmmel, kuhu perekond elama kolis. Nõmme gümnaasiumile järgnesid õpingud Tartu ülikoolis, mille ta lõpetas 1961 ja sai filoloogi elukutse. Lisaks sellele on ta õppinud kaugõppes Tallinna pedagoogilises instituudis eesti keelt ja kirjandust – kuni aastani 1969.

Ruth Mirovi põhiliseks töökohaks oli pika ja viljaka folkloristikarjääri jooksul toonane keele ja kirjanduse instituut, kus ta alustas 1956 murdesektoris ja 1957 siirdus rahvaluulesektorisse. Kui rahvaluulesektor oli üle viidud Tartusse Eesti kirjandusmuuseumi, oli ta sealse folkloristika osakonna teadur 2000–2001.

Kolleegid märgivad järelehüüdes, et Ruth Mirov oli kogu elu vältel tegev nii rahvaluule uurijana kui ka kirjanduse tõlgendajana. Uus aeg ja uued olud nõudsid teaduskraadi kaasajastamist.

On imetlusväärne, et ta kaitses 65-aastasena magistrikraadi rahvaluule alal tööga «Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete probleemile». Nimetatud käsitlus võtab kokku tema suure uurimisala – kirjanduse ja rahvaluule tõmbumised ja tõukumised. Kuid ta jätkas visa hingega folkloristina ning vanemate laulumängude teemal valmis doktoritöö regivärsilise ekspositsiooniga 1999. aastal.

Kolleegid lisavad, et isegi kui mälestussõnum pole sobivaim koht lugemissoovituste andmiseks, on ikkagi kõige parem pöörduda Ruth Mirovi enda kirjutatu poole. 20 aasta eest ilmus raamatuna «Sõnast sõnasse. Valik artikleid ja retsensioone». Ta oli kahe regilaulude suurväljaande Vana kannel koostaja (2009 Lüganuse ning 2018 Vaivara ja Narva). «Näib, et just Eesti Vabariigi päevil sai ta oma mitmekesiseid andeid rakendada täiel rinnal ja sõnastada uusi tulemusi rahvaluule olulisemate liikide kohta,» on kirjas nekroloogis.

«Ruthi kui osavõtlikku ning arenenud õiglustundega inimest iseloomustab lihtne, 80. sünnipäeva puhul aastal 2008 ajakirjas Mäetagused avaldatud lapsepõlvemälestustesse pikitud lause «Olime nende poolt, kellele meie meelest liiga tehti»,» meenutavad kolleegid. «Eeposeigatsus on täitunud, elutöö on tehtud. Küllap läks Ruthil oma elus korda teha seda, mida tema sõnul soovisid regilaulude esteetilisest põhimõttest lähtuvad kasutajad: elada kõige kaunimat ja sisukamat, tuhandetes peentes variatsioonides sillerdavat elu.»

Märksõnad
Tagasi üles