Inimesegeneetika konverentsi esinejad arutlevad teemadel bakteritest neurobioloogiani

Eesti inimesegeneetika ühingu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul arenevad geneetikateadus ning selle rakendused Eestis kiirel sammul. Foto: Tartu Ülikool

Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil 29. ja 30. septembril  Pärnus esinevad mainekad teadlased nii Eesti asutustest kui ka välismaalt. Ettekandjate hulgas on Kaur Alasoo, Toomas Toomsoo, Jaak Kals ja Tuuli Käämbre, kes tutvustavad kõige värskemaid teadustulemusi genoomika, neuro- ja vaskulaarbioloogia ning onkoloogia valdkonnast.

Eraldi sessioon on suunatud noortele teadlastele, mis annab neilegi võimaluse tutvustada laiale avalikkusele oma teadustöid. Konverentsi lõpetab ettevõtlussessioon, mis näitab ühelt poolt, kuidas teadustulemusi praktikas rakendada. Teisalt on see hariva sisuga neile, kes tahaksid oma teadustööd kommertsialiseerida ja vajaksid enam teadmisi tugimeetmete osas.

Eesti inimesegeneetika ühingu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul arenevad geneetikateadus ning selle rakendused Eestis kiirel sammul. «Inimesegeneetika on üha arenev interdistsiplinaarne valdkond ja just seetõttu saame igal aastal kuulajatele pakkuda midagi uut ja huvitavat,» ütles Tõnisson. «Rõõm on näha, et ka tervishoiuvaldkonna ettevõtete töötajate ning arstide seas on osalemishuvi aasta aastalt kasvanud.»

Konverentsil antakse välja elutööpreemia, mille on teiste hulgas pälvinud Andres Metspalu, Mart Saarma ning Elvira Kurvinen. Seekordne laureaat selgub 29. septembri õhtul.

Eesti inimesegeneetika ühing on loodud 2000. aastal ja koondab geneetika, genoomika, geenitehnoloogia ja nende siduserialade teadlasi, eksperte, ettevõtjaid, meedikuid ja tudengeid.

Ühingu tava on korraldada igal aastal eestikeelne teaduskonverents, mis on kogukonna üks laiapõhjalisemaid ja mõjukamaid teadusfoorumeid Eestis ning mis kannab juba 24. järjekorranumbrit.