L, 10.12.2022

Aet Raukas: internet ravimite infoga on õnneks leiutatud

Aet Raukas
, ravimitootjate liidu ravimite registreerimise töögrupi juht
Aet Raukas: internet ravimite infoga on õnneks leiutatud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aet Raukas
Aet Raukas Foto: Erakogu

Elektrooniliste infolehtede kasutamine võib olla lahendus, tänu millele oleme kiiremad kõige uuema ravimiteabe edastamisel ja tarbimisel ning samas oluliselt keskkonnahoidlikumad.

Stepan Karja tõstatas Tartu Postimehe arvamusloos (TPM, 1.8) olulise küsimuse: kas poleks õigem lugeda ravimipakis olevat patsiendi infolehte mitte pärast seda, kui ravim on juba ostetud, vaid enne apteeki minekut või apteegis enne ravimi ostmist.

Nagu kõik, mis puudutab ravimite tootmist, transportimist, müümist ja reklaamimist, on ka patsiendi infolehe kohta käiv rangelt reguleeritud. Infolehe eesmärk on edastada ravimiteavet, et ravimit kasutataks ohutult ja efektiivselt. Euroopa Liidus ei tohi turustada ravimit, mille pakendisse ei ole lisatud infolehte. See on seadusest tulenev nõue ning seetõttu on ka ranged ettekirjutused. Muu hulgas on ette kirjutatud nii selle ülesehitus kui sõnavara.

Tõenäoliselt on see põhjus, miks on infolehele lihtne ette heita kordusi, justkui see sisaldaks üleliigseid lõike, ja et tekstid «väljendavad jahedust ja eluvõõrast ametkondlikkust ning mõnikord eeldavad ravimi kasutajalt meditsiini- või farmaatsiaalast haridust», nagu Stepan Karja sedastab.

Patsiendi infolehe puhul on välistatud näiteks mitmetimõistetavate või käibefraaside kasutamine: taotluslikult kasutatakse pigem ametlikku kui familiaarset sõnastust, pigem täpseid, samas omakeelseid termineid. Võõrkeelseid meditsiinitermineid üldjuhul ei kasutata või kasutatakse ainult infolehe selles osas, mis on mõeldud meditsiinitöötajale. Näiteks meditsiiniõele, kes ravimit süstib või lahust valmistab.

See, et infoleht sisaldab «statistilisi andmeid koos keeruliste terminitega», on väga oluline. Patsient peab teadma, missugused on lisaks ravimi toimele ka ravimi kõrvaltoimed, kui suur on risk nende tekkimiseks jne. On oluline, et teave ravimi kohta oleks täiesti läbipaistev.

Kui mõni infolõik tundubki üleliigse või kordusena, siis tegelikult on sellel põhjendus ja seletus. Näiteks tableti kuju, värvi, paksuse jms kirjeldus aitab patsiendil kindel olla, et tegemist ei ole võltsravimiga, samuti nagu nimetus teistes euroliidu keeltes võib abiks olla neile, kes pikemaajaliselt mujal Euroopas viibivad ja ravimit kohapealses riigis ostavad.

Haiglates on ravimipakendite infolehed esimesed, mis pakendist välja võetakse ja mis prügikastis lõpetavad. Muu hulgas oleks nende trükkimata jätmine suure positiivse keskkonnaalase efektiga.

Patsiendi infolehe sisu range reguleerimine seadusandja poolt peaks tagama, et erinevatest vanuserühmadest erineva haridustaseme ja ettevalmistusega inimestel on võrdsed võimalused mõista pakutud ravimiinfot võimalikult adekvaatselt. Kui aga ikka jääb midagi selgusetuks, siis sel puhul kordubki tekstis soovitus pöörduda arsti või apteekri poole.

Kas saab siis patsiendi infolehe läbi lugeda enne ravimi ostmist? Jah, saab – avalikkusele on kättesaadav ka elektrooniline patsiendi infoleht. See on infolehe tekst, mis on elektroonilise faili kujul üles laaditud ravimiameti hallatavale ravimiregistri kodulehele. Elektroonilise infolehe eelis on kiirus: niipea, kui ravimiamet on uue versiooni üle vaadanud ja kinnitanud, laaditakse see üles aadressil www.ravimiregister.ee.

Infolehtede regulaarne ülevaatamine koos uusimate andmete sisestamisega ravimitootjate ja riikide ravimiametite poolt on samuti seadusesse kirjutatud. Põhimõtet kasutada alati infolehe uusimat versiooni peetakse sedavõrd oluliseks, et näiteks juhul, kui lisandunud teave ravimi kohta on patsiendi ohutuse seisukohalt kriitiline, võidakse apteekides müügilolev ravimipartii, mis sisaldab eelmist paberversiooni, müügilt ära korjata ja hävitada ning turustada lubatakse ainult uuendatud infolehe versiooniga ravimipakke.

Kõige ajakohasemat infot ravimi kohta leiab patsient just nimelt elektroonilisest infolehest, sest trükki ja tootmisse jõuavad uuendatud trükitud infolehed alles umbes pooleaastase nihkega. Seetõttu on tõesti väga soovitatav teha endale harjumuseks lugeda ravimi infolehte internetis ja teha seda juba enne apteeki minekut.

Elektroonilisel infolehel võib olla erinev vormistus. Eestis ja Baltikumis oleme harjunud PDF-failiga. Tegemist on jäiga, muutmist või dokumendisisest otsingut mittevõimaldava dokumendiga. Mõnes Euroopa riigis ja mujal maailmas peetakse elektroonilise infolehe all silmas aga ainult XML-faili. Näiteks Hispaanias rahastab riigi ravimiamet elektroonsete infolehe dokumentide kasutajale mugavamaks (XML​-failiks) muutmist.

Mõnikord võidakse müügilt ära korjata ja hävitada kogu ravimipartii, mis sisaldab infolehe eelmist paberversiooni, ning turustada lubatakse ainult uuendatud infolehe versiooniga ravimipakke.

See tähendab, et ravimi kasutaja saab lugejasõbraliku elektroonilise versiooni infolehest kätte oma riigi ravimiameti hallataval ravimiregistri kodulehel. Lugeja avab XML-faili ning valib sisukorrast, millist peatükki ta lugeda soovib. Klõpsates kursoriga või puudutades puutetundlikul ekraanil näpuga soovitud peatüki pealkirja, avaneb lugejale just otsitav osa patsiendi infolehest. Kasutajasõbralikus failis on ka otsingu märksõna funktsioon. Mitmes riigis (Saksa, Norra) ei ole küll riiklikku rahastust, aga selle asemel on ravimite müügiloa hoidjate ja tootjate kaasabil loodud mobiilsed rakendused, mis on tasuta allalaaditavad ja mille kaudu on kasutajasõbralikud infolehed kõigile kättesaadavad.

Tulevikule mõeldes võiks Eestis mõelda ka selle peale, et patsiendi infolehte saaks linkida ja kasutada teiste Eesti e‑tervise digiteenuste kaudu, näiteks digiretsepti süsteem, tervise infosüsteem ja teised TEHIKu hallatavad andmekogud.

Kas tulevikus paberist infoleht kaob? Äsja jõudsid Eestisse ka esimesed ravimikarbid, mille sees paberinfoleht üldse puudub. Loomulikult on nendel ravimitel olemas avalikkusele kättesaadavad infolehed ravimiregistri kodulehel. Need ei ole küll apteegist ostetavad ravimid – tegemist on mitme haiglaravimiga, millel on ravimiameti luba osaleda kaheaastases katseprojektis, mille algatasid Eesti ravimitootjate liidu liikmesfirmad.

Projekti käigus otsitakse vastust küsimusele, kas elektrooniline infoleht on paberinfolehega võrdne, kui on vaja hankida teavet konkreetse ravimi kohta. Milline on Eesti inimeste – patsientide, apteekrite, haiglapersonali – valmisolek selle kasutamiseks?

Positiivse tulemuse korral on plaan projekti kestust pikendada ja sellesse kaasata üha rohkem haiglaravimeid, kuna just haiglates on ravimipakendite infolehed esimesed, mis pakendist välja võetakse ja mis prügikastis lõpetavad. Muu hulgas oleks nende trükkimata jätmine suure positiivse keskkonnaalase efektiga. Seega oleme teelahkmel, kuidas edasi? Elektrooniliste infolehtede kasutamine võib olla lahendus, tänu millele oleme kiiremad kõige uuema ravimiteabe edastamisel ja tarbimisel ning samas oluliselt keskkonnahoidlikumad.

Selleks et patsient saaks tutvuda talle määratud ravimiga, täiendab patsiendi infoleht meditsiinitöötaja selgitusi patsiendile ravi kohta ja säästab mõlema aega, annab vastused patsientide kõige sagedasematele küsimustele, sisaldab andmeid ravimitootja kohaliku esinduse kohta, kellega vajadusel ühendust võtta, näiteks tekkinud kõrvaltoimetest teada andmiseks.

Märksõnad
Tagasi üles