Pildid ja video ⟩ «Naine, elu, vabadus!» Mitukümmend iraanlast kogunes raeplatsile meelt avaldama

Tartu raeplatsile kogunes laupäeval mitukümmend inimest, et avaldada meelt Iraani võimude korraldatud jõudemonstratsiooni pärast, mille tõttu hukkus Teheranis 22-aastane naisterahvas.

Eelmisel nädalal pidas nõndanimetatud moraalipolitsei Iraani pealinnas Teheranis kinni riietumisnormide rikkumise eest noore kurdi naise, 22-aastase Mahsa Amini, kes hiljem suri. Väidetavalt rikkus Amini riietumisreegelid, sest ei kandnud nõuetekohast hidžaabi.

Pärast seda on Iraanis ja ka üle ilma aset leidnud hulk protestirongkäike, mida Iraani julgeolekujõud püüavad maha suruda ning mille tulemusel on teated juba vähemalt viiekümnest hukkunust.

Ka Tartus kogunes Raekoja platsile mitukümmend siin elavat iraanlast, näitamaks toetust protestijatele koduriigis ja üle ilma.

Protesti üks osalejatest Bahaman Ghandchi õpib ja töötab Eestis. Ta on Eestis viibinud juba viis aastat. Praegu õpib ta Tartu ülikoolis ning töötab tehnoloogiafirmas Cleveron. 

Laupäevasel koosviibimisel laulsid iraanlased kodukeeles laule, hõikasid nii emakeeles kui ka inglise ja eesti keeles: «Naine, elu, vabadus!»

Üks meeleavaldusel osalejatest pani raeplatsil põlema pearäti, sümboliseerimaks protesti Iraani karmi hidžaabikandmise korra vastu. 

Ghandchi selgitas, et teda teeb teadmine koduriigis toimuvast jõuetuks. «Ma ei saa enam ühendust pere ja sõpradega, sest Iraani võimud on massirahutuste vältimise pärast hakanud riigis ka internetti piirama,» sõnas ta.

Tal on alust arvata, et sotsiaalmeediahiid Meta, mis haldab nii suhtlusvõrgustikke Instagram, Facebook kui ka Whatsapp, teeb Iraani võimudega koostööd. «Tundub, et Meta selekteerib infot ning blokeerib Iraani numbritega kontosid. Näiteks minul, kuigi ma elan Tartus, puudus sel nädalal mitu korda Whatsappi juurdepääs,» rääkis ta. Kuigi Ghandchi elab Eestis, on tal rakenduses Whatsapp kasutusel Iraani number.

Osa tütarlapsi kandis protestil maski. Põhjus selleks on väga lihtne: ei ole välistatud, et millalgi Iraani külastades võidakse nad protestimise pärast arreteerida. 

Kuid mida saaks teha, et olukord Iraanis muutuks? Ghandchi selgitas, et lääneriigid eesotsas Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaaga suhtuvad sellesse kõigesse liiga kergekäeliselt. «Lääneriikidel on vaja Iraaniga suhteid hoida, et odavat naftat kätte saada, selle nimel pigistatakse inimõiguste rikkumise pärast silm kinni,» sõnas ta. 

Näiteks väisas Iraani president Ebrahim Raisi sel nädalal New Yorki ÜRO peaassambleed. «Kõik kõrged riigipead surusid tal kätt, keegi ei teinud märkust nende sündmuste pärast, mis toimuvad praegu Iraanis,» rääkis Ghandchi.

Ta lisas, et lääneriigid peavad olema Iraaniga karmimad, vastasel juhul saab Iraani valitsus segamatult kodumaal käituda nii, kuis soovib. 

Kuid mida annab Tartus peetud protest? Meeleavaldajad selgitasid, et esiteks levitab see sõnumit ka siin, teiseks annab neile jõudu ja süvendab ühtekuuluvustunnet ning ka lootust, et ühel heal päeval ei pea tüdrukud ja naised Iraanis kartma, et vale peakatte kandmine võib lõppeda vahistamisega või veel hullem, surmaga.