Tuba külm ja linn pime – mis saab siis, kui Tartust kaob elekter?

Elektrilevi püüab rikke kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik. Foto: Tiit Pruuli

Peaminister Kaja Kallas pöördus neljapäeva õhtul rahva poole sõnavõtuga, kus hoiatas muu hulgas, et Venemaa võimaliku elektrivõrgust lahtiühendamise tõttu võib üle Eesti ette tulla elektrikatkestusi.

Tartus on selleks puhuks ettevalmistusi tehtud juba pikemat aega, ütles linnapea Urmas Klaas. Täna hommikul kogunesid linnavalitsuse kriisimeeskond ning linna elutähtsate teenuste osutajad, et veel kord arutada, kuidas oluliste teenuste, nagu hoolekande, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kaugkütte toimimine elektrikatkestuse korral tagada.

«Eesmärk on, et kriisiolukorras oleks elanikele tagatud kriitilised teenused ja nende saamiseks mõistlikud asukohad,» sõnas Klaas. «Kriisipunktid paikneksid mõlemal pool jõge ning teenused hooldeasutustes jätkuksid.»

Soetatud on elektrigeneraatorid, et hoida toimivana olulised sotsiaalobjektid nagu hoolde- ja lastekodud.

Kaks evakuatsioonikohta

Samuti on linnavalitsus hankinud generaatori Annelinnas A. Le Coqi spordimaja iseseisva elektrivarustuse tagamiseks. Vajalikud ühendused on seal välja ehitatud.

Ropka linnaosas asuva Variku spordihoonele generaatori soetamiseks seisab hange veel ees. Spordihooned on ühtlasi linna peamised evakuatsioonikohad. A. Le Coqi spordimaja ja Variku spordihoone iseseisev elektriühendus tähendab, et mõlemas hoones oleks võimalik kriisiolukorras avada info- ja teeninduspunktid, kus tartlased saaksid olukorra kohta teavet, võtta joogivett, end pesta, telefoni laadida ning vajaduse korral ka ööbida.

Samuti on kriisikomisjon Elektrilevile esitanud nimekirja Tartu kõige olulisematest objektidest, kus elektrivarustus on esmatähtis.

Linna peamised elutähtsate teenuste osutajad ehk soojatootja Gren Eesti ja Tartu Veevärk on teinud ettevalmistusi, et tagada süsteemide töö ulatusliku elektrikatkestuse tingimustes. On olemas generaatorid ja varukütus.

«Oleme väga tõsiselt valmistunud,» ütles Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp. «Juba Eesti Energia kümne aasta tagune võrgukvaliteet sundis meid mõtlema sellele, kuidas elektrikatkestustega toime tulla.»

Samas rõhutas ta, et valmisolek kõiksugusteks stsenaariumiteks peab nii või teisiti olema. «Tehnika võib meid alt vedada. Eks praktika on tõe kriteerium,» nentis Kapp.

Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots ütles, et kuna ettevõttel on oma elektrijaam, siis soojatootmine ulatuslikust katkestusest ei seisku. Soojus liigub ikka edasi kaugküttevõrku ja jõuab hoonete soojussõlme. Küll aga tuleb tähele panna, et kui hoones elektrit ei ole, ei tööta ka soojussõlme pump ega toimeta soojust tuppa.

Sellise olukorra ennetamiseks võiksid korteriühistud kaaluda endale generaatori ostmist ja vajalike ühenduste väljaehitamist, pakkus Klaas. Selleks peaks ühistul olema muidugi piisav kütusevaru, et generaatorid töös hoida.

Kütust saab suurema elektrikatkestuse ajal autonoomse elektritoitega tanklatest. Neid on igas maakonnas vähemalt üks. Tartus ja Tartu ümbruses on kriisitanklaid neli: Neste ja Alexela tanklad Ringtee tänaval, Circle K Astelpaju tänaval Vahil ning Terminal Oil Kärknas.

Hullult varuma ei pea

Kas ja kui pikad elektrikatkestused olla võivad, ei ole praegu võimalik prognoosida, sõnas Klaas. Valmistutakse erinevateks stsenaariumiteks.

Kapp lisas, et ehkki ettevalmistusi tuleb teha ettevõtetes, peab iga inimene ka ise läbi mõtlema, kuidas ta hakkama saab, kui elektrit mõnda aega ei ole. «Hullult pole mõtet varuda, aga igaks juhuks võiks teekann ikka vett täis olla, et oleks küünlaid ja tikke ning mõni alternatiivne küttekolle,» märkis ta.

Kõige põhjalikumad juhiseid kriisiolukorras käitumiseks leiab aadressilt olevalmis.ee.