Ahjuküttega kodumajapidamistele jõhkra hinnatõusu kompenseerimisest loobus valitsuskoalitsioon põhjendusega, et valdavalt sularahas käiv halupuude eest arveldus ei võimalda tegelikku toetusvajadust kontrollida. Ometi on just puuküttega ahjud-pliidid-kaminad kümnetes tuhandetes eelmisel sajandil ehitatud eramajades endiselt peamine kodusooja saamise viis. Alternatiivse või lisaküttena on puusoojavõimalus ka väga paljudes uue Eesti ajal rajatud kodudes. Täiesti korstnateta ning küttes ainult gaasist ja/või elektrist sõltuvate kodude kitsas vöönd piirdub põhiliselt Tallinna ja Tartu servadega.
Tõnis Mölder: aeg avada RMK metsatagavara rahvale
Nüüd tuleb päästa, mis päästa annab, et Euroopa ühe metsa- ja ahjurohkeima riigi rahvas lihtsalt külma ei jääks. Üks lihtne ja kiire lahendus on täiesti olemas. On aeg luua jõulukuuskede ja kalastuslubade eeskujul kodumajapidamistele RMK küttepuude hankimise rakendus ehk rahvakeeli äpp. Selle eesmärk oleks, et Eesti rahvas saaks kuivanud või ka juba maha langenud puid riigimetsast ise koristada ja endale küttepuuks varuda. Nimetagem seda näiteks kuivikurakenduseks. Sellist kütet saaks oma tarbeks metsast sel talvel varuda igaüks, kokku näiteks kuni kümme tihumeetrit taotleja kohta. See poleks ilmtingimata kogu talvevaru, aga külma ka ei peaks enam kedagi jätma. See lisaks eelkõige kodumajapidamistele võimaluse ise oma selle talve küttevaru täiendada.