Malle Pärn: linnavalitsus ja volikogu vastutavad linna vaimse keskkonna eest

Malle Pärn Foto: TPM

Olen Tartu linnavolikogu liige, seega teatud mõttes kaasosaline nii heas kui halvas, mida Tartu linnavalitsus oma linnaga ette võtab. Tunnen end sageli lausa süüdlasena, kui volikogu toetab mingit minu meelest ebaõiglast või kellegi ilmselge isikliku kasusaamise eesmärgil loodud ettevõtmist. Ma hääletan selle vastu, ma võtan istungil selgituseks sõna, aga kes minu mõtteid selles saalis kuulab? Opositsioon – EKRE, Keskerakond ja Eesti 200 – jääb alla koalitsioonile, kes hääletab alati «ühe sõrmega», sõites üle mõtetest, mis julgevad kahelda valitsuse tegevuse õigsuses.

Ma ei kadesta inimesi, kes julgevad olla eelarve (ja lisaeelarve) poolt. Jah, ametnikud on teinud tööd, me peame neid usaldama. Aga meie hääl on ju vastutus! Loomulikult on suurem osa eelarvest täiesti hea ja vajalik ja õige, aga liiga palju on selles küsitavusi. Oma toiduahela kasvatamise ja mõttetu raharaiskamiseni välja. Ja muudatusettepanekuid ei võeta isegi mitte kaalumisele.

Toon vaid mõned näited. Suve viimasel istungil arutati üliõpilaste teadustegevuse toetamiseks loodud raestipendiumi uuendamist, mille selgitusest nähtub, et projekt on ideoloogilise ja ajupesulise suunitlusega. Nagu nõukogude ajal, ikka teatud soositud teemad ja põhimõtted, mille kitsastesse piiridesse tahetakse üliõpilaste mõte kinni pigistada: «... uurimustöö või kirjutatud essee eest, mis käsitleb Tartu linna väljakutseid ja/või linnaga seotud arenguid seostatult ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (UN SDG).» Kes ei tahaks stipendiumi saada? Sitsi, siis saad vorstikest!