Laurits Mägi: kuidas meid ümbritsevaid ohte vältida?

Peedu koolis korraldatakse sageli teemapäevasid. Kui ma ühel päeval kooli jõudsin, tuletas üks viienda klassi poiss meelde, et meil on tuletõrjeõppus ning et klassi on vaja kaasa võtta jope ja õuejalanõud. Meenus, et on ohutuse teemapäev «Märka ohtu!». Võtsin siis jalanõud näpu otsa ja astusin trepist üles. Kui klassi jõudsin, olin alguses päris imestunud, et kõigil meie klassi poistel on õuejalanõud jalas, sest tavaliselt oleme koolis sokis.

Alustasime õppetööga, kuigi tööd teha keegi väga ei tihanud, sest olime kõik väga põnevil. Lõpuks õpetaja ka loobus ning asusime aknast välja vaatama. Koolihoovi vurasid kaks masinat. Kiirabiauto ja päästeameti auto. Kuid juba kõlaski alarm. Kõndisime hanereas klassist välja rõdule ja sealt edasi mäe otsa. Kui kõik kuus klassi rivis, hakkas päästeametnik lapsi ja õpetajaid kiitma, et kui hästi meil ikka välja tuli. Evakuatsioon tehtud, keeras seesama päästeametnik gaasi lahti ja pani vanni põlema. Siis saime kõik proovida tulekustutiga kustutamist. Seejärel saime hakata neid huvitavaid operatiivsõidukeid uurima, saime ka masinates sees istuda.

Edasi liikusime klasside kaupa töötubadesse. Esimeses töötoas õppis meie klass, kuidas esmaabi anda. Külla tulnud Tartu tervishoiukõrgkooli kaks inimest seletasid ja näitasid, kuidas inimest elustada. Saime ka ise proovida nukule südamemassaaži tegemist. Väga lahe oli näha peale kätepesu huvitava aparaadi all, kas käed said puhtaks või mitte. Veendusin, et käsi tuleb korralikumalt pesta.